Paul Samuelson

Paul Anthony Samuelson
	Paul Samuelson (1997)
Sündinud	15. mai 1915; Gary, Indiana, Ameerika Ühendriigid
Surnud	15. detsember 2009 (94-aastaselt); Belmont, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid
Kodakondsus	Ameerika Ühendriigid
Tegevusala	majandusteadus
Alma mater	Harvardi Ülikool (Ph.D.); Chicago Ülikool (B.A.)
Töökoht	MIT
Saavutused	matemaatiline majandusteadus; majandusteaduse metodoloogia; rahvusvahelise kaubanduse teooria; majanduskasvu teooria; avaliku hüve teooria
Tunnustus	John Bates Clarki medal (1947); Nobeli majandusauhind (1970); National Medal of Science (1996)

Paul Anthony Samuelson (15. mai 1915 Gary, Indiana – 13. detsember 2009 Belmont, Massachusetts) oli USA majandusteadlane. Teda autasustati 1970. aastal Nobeli majandusauhinnaga.

Tema vanemad Frank ja Ella Samuelson olid Poolast emigreerunud juudid. Isa töötas farmatseudina. Pauli noorem vend Robert Summers, kes muutis oma perekonnanime, on samuti majandusteadlane.

1923. aastal kolis perekond Chicagosse. Paul õppis Chicago ülikoolis, kus sai 1935 bakalaureuse- ja 1936 magistrikraadi. 1941. aastal sai ta Harvardi ülikoolis filosoofiadoktoriks.

Tema tuntuim raamat on 1947 välja antud "Foundations of Economic Analysis" ("Majandusanalüüsi alused"). See on tema ümbertöötatud doktoridissertatsioon ja põhineb termodünaamika seaduste kasutamisel majanduses.

Samal aastal, põhinedes Le Chatelier' printsiibil, hakkas ta majandusteoorias kasutama võrdleva statistika meetodeid. Nende abil näitas ta, missuguses suunas muutub turu tasakaal, kui muutub mingi oluline turgu mõjutav tegur. Le Chatelier' printsiibi kasutamine osutus väga tõhusaks vahendiks ja seda hakati majandusteoorias laialdaselt kasutama.

Koos oma venna naisevenna Kenneth Arrowga peetakse teda neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale alusepanijaks 1955. aastal ja matemaatika majandusteadusse toojaks. Ta avaldas ka ühe esimestest artiklitest mittelineaarse dünaamika kohta majandusanalüüsis.

Paul Samuelson on täiendanud Abram Bergsoni käsitlust sotsiaalse heaolu funktsioonidest, mida tuntakse Bergsoni-Samuelsoni sotsiaalse heaolu funktsioonidena (Bergson-Samuelson social welfare functions). Samuelson defineeris sotsiaalsete avalike teenuste omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teistele jääva hüve kogust; selle kasutamise piirkulu on väga väike.

Rahvusvahelises kaubanduses on tuntud Stolperi-Samuelsoni teoreem, mille Samuelson 1941 koos Wolfgang Stolperiga Heckscheri-Ohlini mudelist tuletas. Teoreem väidab, et tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit ehk küllusliku tootmisteguri hind tõuseb ja napi teguri hind langeb. Teoreem selgitab, miks eksisteerivad majanduses alati huvirühmad, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu.

Samuelsoni ja Robert Solow' 1960. aasta edasiarendus Phillipsi kõverast tuvastas suure inflatsiooni ja suure töötuse omavahelise seose, mis on makroökonoomikas laiemalt tuntud Phillipsi kõvera selgitus.

Samuelson oli USA presidentide John Kennedy ja Lyndon Johnsoni nõunik ning Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi, eelarvebüroo ja presidendi majandusnõunike nõukogu konsultant.

Samuelson kirjutas igal nädalal vaheldumisi Chicago koolkonna esindaja Milton Friedmaniga ajakirjale Newsweek artikli. Nad esindasid vastaspooli: Samuelson oli keinsianist, Friedman monetarist.

2003. aasta veebruaris kirjutas Samuelson alla avalikule kirjale, millega paluti USA presidenti George Bush nooremat mitte makse kärpida. Kokku kirjutas sellele kirjale alla üle 450 majandusteadlase, sealhulgas kümme 24-st tollal elus olnud ameeriklasest, kes on pälvinud Nobeli majandusauhinna.

Tunnustus

1947 – John Bates Clarki medal
1958 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
1970 – Nobeli majandusauhind
1996 – National Medal of Science