Paul Hinno
| Paul Hinno | |
|---|---|
| Sünniaeg |
23. märts 1893 Võrumaa |
| Surmaaeg |
5. september 1981 Uppsala Rootsi |
| Auaste | kolonelleitnant |
| Autasud |
Vabadusristi I liigi 3. järk, 1920 Kotkaristi IV klassi teenetemärk, 1938 |
Paul Hinno VR I/3 (23. märts 1893 Aleksandri vald, Põlva kihelkond, Võrumaa – 5. september 1981 Uppsala, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Paul Hinno sündis 23. (vkj 11.) märtsil 1893 Võrumaa Põlva kihelkonna Aleksandri valla Tilsi mõisa talupidaja peres.
Esimeses maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]P. Hinno töötas alates 1911. aasta aprillist Võrumaa politseivalitsuses. Esimese maailmasõja ajal aprillis 1916 astus ta sõjaväkke ja määrati 180. tagavarapolku. Mais 1917 suunati ta 1. Oranienbaumi lipnikekooli, pärast selle lõpetamist septembris 1917 ülendati lipnikuks. Teenis nooremohvitserina 213. tagavarapataljonis, kust vabastati haiguse tõttu jaanuaris 1918.
Eesti Vabadussõjas
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Vabadussõja alguses 1918. aasta novembris asus lipnikuna 3. Jalaväepolku, kus teenis 4. roodu ülemana. 1919. aasta veebruaris määrati ta formeerima polgu 9. roodu, mille ülemaks samal kuul ka nimetati.
Paul Hinno oli 1919. aasta septembris ja oktoobris polgu 3. pataljoni ajutine ülem, 1919. aasta detsembris ülendati ta alamleitnandiks ja 1920. aasta jaanuaris leitnandiks. P. Hinno võttis osa lahingutest Lõuna-Eestis ja Lätimaal Punaarmee ja Landeswehri vastu.
Teenistus Eesti Vabariigis
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aasta aprillis määrati ta 3. jalaväepolgu 3. pataljoni ajutiseks ülemaks, siis 3. roodu ajutiseks ülemaks ja juulist tööroodu ülemaks. 1921. aasta juulist oli P. Hinno ümbernimetatud 6. Jalaväepolgu (mis novembrist 1922 nimetati jalaväerügemendiks) tööroodu ülem.
Septembris 1923 läkitati ta alalisväe ohvitseride kursustele, mille lõpetas juulis 1924, sama aasta veebruaris ülendati ta kapteniks. 1924. aasta oktoobris määrati ta 6. jalaväerügemendi ajutiseks majandusülemaks.
Mais 1925 viidi ta üle Viljandisse Sakala jalaväerügementi ja määrati Sakala jalaväerügemendi majandusülemaks.
Aprillis 1929 viidi P. Hinno üle Ratsarügemendi majandusülemaks, 1931. aasta veebruaris ülendati ta majoriks.
Aastatel 1934–1936 õppis ta Kõrgemas Sõjakoolis sõjamajanduse ala 1. lennu kursusel.
Veebruaris 1937 viidi ta üle teenistust jätkama Sõjaministeeriumi Sõjavägede Varustusvalitsuse üldosakonna ülema kohusetäitjaks ja veebruaris 1938 ülendati kolonelleitnandiks. Aprillis 1938 määrati ta Sõjavägede Varustusvalitsuse ülema I abi alaliseks asetäitjaks ja detsembris 1938 Sõjavägede Varustusvalitsuse üldosakonna ülemaks.
Teises maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]1941. aastal pärast Teise maailmasõja lahingute algust Idarindel ja suvesõjas oli ta metsavend ning 1941. aasta augustist oktoobrini Võrumaa Omakaitse juht. Viidi seejärel 1941. aasta oktoobris üle Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse II osakonna ülemaks.
Teise maailmasõja lõpus põgenes Paul Hinnmo Rootsi, elas Uppsalas, kus oli EELK Uppsala koguduse juhatuse esimees, Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis ja korp! Ugala vilistlaskogu liige.
Paul Hinno suri 5. septembril 1981 Uppsalas ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]P. Hinno vend Aleksander Hinno oli E.E.L.K. õpetaja USA-s.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaak Pihlak, Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad, Viljandi muuseum, 2010. aasta aastaraamat, lk 95–96.
- Ohvitseride andmekogu