Papillaarkurrud

Papillaarkurrud on kurrud, mis moodustuvad üle terve keha pärisnaha näsakihis.

Keskmisel inimesel on ligikaudu 2 m² nahka ning papillaarkurrud paiknevad kõikjal üle selle, kuid palja silmaga on neid võimalik eristada vaid sõrmeostel, peopesades ja jalataldadel. Papillaarkurrud tekivad meie naha süvakihis ehk pärisnahas (derma corium) väidetavalt selleks, et vähendada libisemist.

Pärisnahk on naha keskmine kiht, mille peal asub marrasknahk ehk epidermis ja mille all asub kohevast sidekoest nahaaluskude. Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude ning selles on võimalik eristada kahte kihti, milleks on ülemine näsakiht (stratum papillare) ja alumine võrkkiht (stratum reticulare).

Näsakihi peal asub hulgaliselt väikeseid näsasid, mis paiknevad selle pinnal kas üksikult ja ebakorrapäraselt või lähestikku ja ridadena. Juhul kui lähestikused näsad moodustavad rea, tekib sinna kurd.

Näsadest moodustunud harjased tungivad kurdudena marrasknaha kasvukihti (stratum germinativum) ja selle tagajärjel tõuseb epidermis kõrgemale ja peaks vähendama libisemist.

Sõrmeotstel asuvaid papillaarkurde kutsutakse sõrmejälgedeks.

1686. aastal oli itaallasest professor Marcello Malpighi teadaolevalt esimene, kes pani tähele, et inimese sõrmeotstel on erinevad mustrid ja spiraalid. Alles 1788. aastal jõudis saksa anatoom Johann Christoph Andreas Mayer järeldusele, et iga inimese sõrmejäljed on erinevad.

Kriminoloogias võeti isiku tuvastamiseks kasutusele sõrmejäljed tänu nende eripärale 1880. aastatel Argentina politseiniku Juan Vucetichi eeskujul, kes koostas esimese toimiku sõrmejälgedest, lähtudes Galtoni mustri tüüpidest. Francis Galton oli kuulus Briti antropoloog ja Charles Darwini sugulane ning ta töötas välja kolm põhiliselt esinevat sõrmejäljemustrit.

Kirjandus

• Roosalu, Meeli (2020). "Nahk". Traks, Kuldar (toim). Inimese anatoomia (kolmas parandatud trükk). Tallinn: Koolibri. Lk 241, 242. ISBN 9789985044742.
• Brunie, David (1998). "Nahk, karvad ja küüned". Raiet, Anne (toim). Inimkeha lühientsüklopeedia (inglise ja eesti). Koolibri. Lk 32. ISBN 9985012615.