Pammana rannapatarei

Pammana rannapatarei nr 197 (IV-100/51-mm) oli Saare maakonnas Saaremaa vallas Pammana poolsaarel asunud NSV Liidu Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse rannakaitsepatarei.

Pammana poolsaar

Pammana poolsaar on Saaremaa põhjapoolseim osa. Poolsaart ümbritseb Soela väin. Poolsaarega piirneb mitu väikest saart (Pakulaid; Pihlalaid; Väikekuiv; Suurkuiv). Suurem osa Pammana poolsaarest on kaetud metsaga. Poolsaarel on kolm küla (Pammana, Murika ja Soela).^[1]

Pammana rannapatarei

Pammana rannakaitse patareis hakati looma 1939. aastal ning tööd lõpetati umbes 2 aastat hiljem. Patarei ehitati Teise maailmasõja eel. Patarei ehitati NSV Liidu poolt baaside lepingu alusel kindlustamaks Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitset. Pammana rannakaitsepatarei kuulus Saaremaa rannakaitse sektori 206. suurtükidivisjoni patareide koosseisu (Pammana rannakaitsepatarei nr 197).^[2]Patareis oli algul neli suurtükki, hiljem 2. Pammana patareis (nr 167) oli algul neli 100 mm suurtükki. Allikates on nende laialipaigutamises lahknevusi: on andmeid, et kaks suurtükki 2-100/51 mm («Ориссарская оборонительная позиция») paigutati Triigi ninale või Pulli pangale Taaliku sadama lähedusse («батарея Трииги» или «батарея Таалику»). Teine allikas kinnitab 4-100/51 mm patarei olemasolu Pulli pangal^[3].

Sümbolite (IV-100/51) tähendus kahuripatarei nimes:

IV/II – kahurite arv patareis. Kokku oli rannakaitsepatareis nr 197 («батарея Паммана») neli, B-34 suurtükki
100 – kahurite kaliiber tollides/millimeetrites
51 – suurtükitoru pikkus kaliibrites

Suuline informatsioon Pammana rannapatarei kohta

Pammana rannapatareis asus 4 Nõukogude Liidu sõdurite ehitatud suurtükipesa. Suurtükipesades asusid 130/50 mm B-13 1936 kahurid.^[2] Kahurite liikumisulatus oli 180 kraadi ning laskekaugus küündis veerandsaja kilomeetrini. Kahurimürsk kaalus umbes 50 kilo. Patareis tegutses sadakond sõdurit ning kasarmuid oli patareis kokku kolm. Kasarmud olid ehitatud palkidest ning kaevatud pooleldi maa sisse. Kahurite vahel oli võimalik varjatult liikuda mööda kaevikuid. Lisaks oli patareis laskemoona ladu, mis pandi Nõukogude Liidu sõdurite taganedes põlema. 2017. aasta seisuga on säilinud Pammana rannapatareist vaid kasarmu endised asukohad ja suurtükipesade varemed.

Pärast Teist maailmasõda moodustati Pammana poolsaare Murika küla piirkonnas 130 mm Murika rannapatarei^[4] ja 8 km edela pool Kõruse 127 mm patarei^[5].

Viited

↑ EE 12. köide. 2003. Lk 401.
↑ ^2,0 ^2,1 "Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse".
↑ Meelis Maripuu, Koguteos Saaremaa. Tallinn 2007. lk 305-344
↑ Murika 130 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
↑ Kõruse 127 mm patarei ja linnak Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018

[1] EE 12. köide. 2003. Lk 401.

[et.wikipedia.org-2] 2,0 ^2,1 "Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse".

[3] Meelis Maripuu, Koguteos Saaremaa. Tallinn 2007. lk 305-344

[4] Murika 130 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018

[5] Kõruse 127 mm patarei ja linnak Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]