Paide Muusika- ja Teatrimaja
Paide Muusika- ja Teatrimaja (lühidalt PAMT) on Paide linna kultuuriasustus. Asutuse peamine tegutsemiskoht on Paide kultuurimaja aadressil Pärnu 18.
Tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Paide Muusika- ja Teatrimaja korraldab teatrietendusi, kontserte ja näitusi. Huvilistel võimaldab asutus kasutada Paide kultuurimajas muusikastuudiot, konverentsiruume ning osaleda harrastusringides. Majas tegutsevad ka Järvamaa ainus regulaarne kino, Paide teater alates 2018. aastast[1] ja Paide teatri stuudio.[2] 2021. aastast tegutseb Paide kultuurimajas linna ainus avalik galerii Avatud Galerii, mille näitusepinnad on maja vestibüülis, jalutuskoridoris ja väikese saali eesruumis.[3]
Asutus teeb koostööd Eesti suuremate teatritega, sealhulgas Rahvusooper Estonia, Eesti Rahvusballeti, Ugala teatri, Endla teatri ja Rakvere teatriga, mis on andnud Paides külalisetendusi. Kontsertide korraldamisel teeb maja koostööd kontserdikorraldajatega Eesti Kontsert ja Uus Kontsert.[1]
Paide Muusika- ja Teatrimaja tegevust toetab Tooliklubi. Klubi liikmete abiga on korda saanud Paide kultuurimaja suure saali toolid, millest ka ka klubi nimi, on ostetud 3D-kino aparatuur, renoveeritud kaks Estonia kontsertklaverit ning toetatud Paide teatri tegevust. Tooliklubi toetusperioodi 2020–2022 eesmärk oli sisustada kultuurimaja keldrikorrusele rajatud stuudio, nii et alustavatel bändidel, kel veel oma helitehnikat pole, tekiks võimalus seal harjutada.[4]
2024. aastast on Paide Muusika- ja Teatrimaja direktor Jaanus Kukk.[5] Samast aastast on asutuse tegutsemiskohtadeks lisaks Paide kultuurimajale ka Anna vaba aja maja, Roosna-Alliku rahvamaja, Viisu rahvamaja ja Sargvere keskusehoone.[6]
Hoone
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Paide kultuurimaja
Paide Muusika- ja Teatrimaja postmodernistlik hoone valmis 1987. aastal. Selle projekteerisid arhitekt Hans Kõll ning sisearhitektid Tiiu Pai ning Taimi Rõuk. Hoone tunnistati 1980. aastate postmodernistliku esindushoone näitena 2016. aastal kultuurimälestiseks, kuna see on säilitanud ajastule iseloomuliku terviku ja olnud seni aktiivses kasutuses. Hoonele on omane ruudumotiiv, terviklik üldpilt ja vitraažid.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Paide Muusika- ja Teatrimaja asutamisajaks loetakse 1929. aastat,[7] mil rahvaannetuste toel püstitati Vabandussõjas langenud järvamaalaste mälestuseks Paide rahvamaja. Tegu oli Pikaküla mõisa kahekorruselise puidust härrastemajaga, mis varem asus Järvamaal Anna kihelkonnas. 1920. aastatel pärast mõisa võõrandamist võeti peahoone lahti, selle palgid viidi Paidesse ning maja ehitati uuesti üles, kuid selle käigus muutus tunduvalt hoone välimus.[8] Aastatel 1944–1950 tegutses selles majas ka Narvast evakueeritud kutseline teater.[8] 3. juunil 1983 viisid Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi eksperdid läbi hoone põhjaliku analüüsi. Nad jõudsid järeldusele, et rahvamaja edaspidist kasutamist massiürituste korraldamiseks lubada ei saa ning koostasid Paide rahvamaja sulgemise akti.[9] Vana rahvamaja lammutati 2023. aastal.[8]
Asutus kandis 2018. aastani nime Paide Kultuurikeskus.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Ajalugu". Paide Muusika- ja Teatrimaja. Vaadatud 29. novembril 2024.
- ↑ "Paide Teatri Stuudio". Paide Muusika- ja Teatrimaja. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ "Paide Muusika- ja Teatrimaja Avatud Galerii". NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ "Tooliklubi". Paide Muusika- ja Teatrimaja. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ "Paide Muusika- ja Teatrimaja asub juhtima Jaanus Kukk". Tre Raadio - Kesk-Eesti. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ RT IV, 28.05.2024, 2
- ↑ 7,0 7,1 "Paide Muusika- ja Teatrimaja". e-Äriregister. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 ERR, Olev Kenk (4. juuni 2023). "Paidelased jätsid hüvasti lammutamisele mineva vana rahvamajaga". ERR. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ Sokk, Henn. "Kultuurimaja saamise lugu". Paide kultuurikeskuse lugu. Lk 62–69.