Paberraha

Eri valuutades 5000 ühiku väärtusega paberrahad

100 Vana Iisraeli seeklit paberrahana, mõlemad küljed (1980)

Paberraha (ka kupüür ja rahatäht) on paberist, riidest, metallist või plastist valmistatud seaduslik maksevahend, enamasti ristkülikukujuline. See on teine sularaha liik müntide kõrval.

Paberraha nominaalväärtus on muutumatu ja see on tavaliselt trükitud suurelt paberrahale. Paberraha on tavaliselt suurema nominaalväärtusega kui mündid, ehkki mitte alati.

Esimesed paberrahad võeti kasutusele Tangi ja Songi dünastiate aegses Hiinas alates 7. sajandist. See arenes kaupmeeste hoiusetšekkidest Tangi dünastia ajal, kuna kaupmehed soovisid vältida suurte tehingutega kaasnevaid vaskmündikoguseid. Yuani dünastia ajal võttis paberrraha kasutusele mongolite riik. Euroopasse jõudis paberraha 14. sajandil, tänapäevasel kujul võeti see tarvitusele 17. sajandil.

Ehkki tänapäeval tagab paberraha tavaliselt riik, võib see põhimõtteliselt kehtida ka üksnes panga tagatisega. Ka nüüdisajal ei väljasta paberraha kõigis riikides üksnes riigipank.

Riigi paberraha on tavaliselt, kuid mitte igal maal seaduslik maksevahend, mis tähendab, et nendega saab tasuda kõiki võlgu ja muid rahalisi nõudeid. Tavaliselt kehtib paberraha kõikjal riigis ühtmoodi ja tavaliselt kehtib ühes riigis ainult üht liiki paberraha, ehkki näiteks Hiinas ringlevad tänapäevani kolme liiki paberrahad: lisaks Hiina jüaanile veel Hongkongi dollarid ja Macao patakad.

Ajalooliselt on pangad püüdnud tagada, et kui nad väljastavad paberraha, siis saaksid nad sama koguse maksta müntidegagi. Seda nimetatakse tagatiseks. Tänapäeval paberrahadel üldjuhul tagatist ei ole. Seda nimetatakse fiat-rahaks. Fiat-rahagi võeti esimest korda kasutusele Hiinas 12. sajandil.

Paberraha valmistamine on suhteliselt odav ja kontroll selle üle, missuguses koguses seda tehakse, on üsna nõrk. Kui paberrahal pole tagatist, tekitab see valitsustes kiusatuse trükkida ebamõistlikult palju raha. Liigne rahatrükk põhjustab inflatsiooni ja raskematel juhtudel hüperinflatsiooni.

Paberraha võltsimise takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid turvameetmeid, näiteks vesimärke. Paberraha võltsimise eest on ette nähtud karmid karistused.