Pēteris Juraševskis
Pēteris Juraševskis | |
---|---|
Pēteris Juraševskis | |
Läti peaminister | |
Ametiaeg 24. jaanuar 1928 – 30. november 1928 | |
Eelnev | Marģers Skujenieks |
Järgnev | Hugo Celmiņš |
Läti rahandusminister | |
Ametiaeg 24. jaanuar 1928 – 7. märts 1928 | |
Eelnev | Voldemārs Bastjānis |
Järgnev | Roberts Liepiņš |
Läti justiitsminister | |
Ametiaeg 3. märts 1925 – 23. detsember 1925 | |
Eelnev | Jūlijs Arājs |
Järgnev | Ansis Petrevics |
Läti siseminister | |
Ametiaeg 25. mai 1924 – 18. detsmber 1924 | |
Eelnev | Alfrēds Birznieks |
Järgnev | Eduards Laimiņš |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Pēteris Juraševskis |
Sünniaeg | 4. aprill 1872 |
Surmaaeg | 10. jaanuar 1945 (72-aastaselt) |
Erakond | Demokrātiskais Centrs |
Alma mater | Peterburi ülikool |
Pēteris Juraševskis (23. märts/4. aprill 1872 Dobele kreis – 10. jaanuar 1945 Jelgava) oli Läti poliitik ja jurist. Ta valiti aastal 1907 Vene keisririigi II Riigiduuma liikmeks (Kuramaa kubermangust). Ta oli aastatel 1918–1919 ja 1925 Läti justiitsminister ja aastal 1928 Läti peaminister.
Ta õppis Jelgava reaalkoolis, töötas aastatel 1895–1899 Kuramaa kubermanguvalitsuses. Aastatel 1900–1904 õppis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Jelgavas vandeadvokaadi abina. Aastal 1907 andis välja ja toimetas ajalehte "Sadzive" (Kodukultuur).
Aastal 1907 valiti ta Vene keisririigi II Riigiduuma liikmeks (Kuramaa kubermangust). Duumas olles kuulus ta kadettide fraktsiooni, valiti arupärimiste komisjoni, võttis sõna arupärimiste, agraarküsimuse ja Kuramaa deputaatide volituste kontrollimise kohta. Ta rõhutas Balti provintside erinevust Venemaast (suur maatute hulk) ja vajadust anda agraarküsimus demokraatlikel alustel moodustatud omavalitsuse pädevusse, mis Balti krais tuleb sisse viia viivitamatult, likvideerida "vana feodaalne kord" ja mõisnike teenimatult omandatud privileegid, seada sisse maatööliste kindlustus, anda talupoegadele tagasi mõisastatud maa, määrata maaomandi suuruse piirväärtused, lubada normi ületavate eramaade sundvõõrandamist, reguleerida koormiste ja maksude jaotus mõisa ja talumaa vahel, fikseerida maa renditingimused ja põllumajanduslike tööliste palkamise tingimused. Kirjutas alla kadettide projektidele maareformi ettevalmistavatest asutustest, usutunnistusest ja rahvusest tulenevate kitsenduste kaotamisest, üldisest valimisõigusest Riigiduuma valimistel.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Veebruar 2022) |