Püssi raudteejaam
| Püssi raudteejaam | |
|---|---|
 Elroni reisirong Püssil | |
| Koordinaadid | 59° 21′ 30,8″ N, 27° 2′ 54,6″ E |
| Omanik | AS Eesti Raudtee |
| Platvormid | 1 |
| Rööpapaaride arv | 4 |
| Avatud | 1870 |
 | |
Püssi raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Püssis. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.
Tänapäeval on raudteejaamas lisaks peateele alles kolm kõrvalteed.[1]
Perroonid
[muuda | muuda lähteteksti]Püssi raudteejaamas asus üks madal perroon pikkusega 180 m.[2] 2013. aastal avati Püssis uus täispikk 550 mm kõrgune ooteplatvorm, mis asub varasemast umbes 300 m Tallinna pool.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Raudteejaam rajati 1870. aastal seoses Tallinna–Narva raudtee ehitamisega Balti Raudtee Seltsi poolt. Raudteejaama avamine omas olulist rolli Püssi majanduselu arengu seisukohalt. Sellest lähtuvalt muutus ja arenes ka jaama konfiguratsioon.
Tänapäevaks ülesvõetud I jaamateelt siirdus harutee varem Püssi elektrijaama. AS Repo Vabrikud territooriumile kulgeb jaama Narva poolsest otsast kaks haruteed ka praegu. 1974. aasta detsembris avati Püssi raudteejaamast umbes 4,5 km pikkune tööstusraudtee Aidu karjääri (Maidlasse), mis suleti 2012. aastal ja on nüüdseks demonteeritud. 1976. aastal valmis Püssi jaama pöörangute ja signalisatsiooni tsentraliseeritud elektrilise juhtimise süsteem.[3]
1990. aastate lõpul peatati jaamast piletimüük.
2015. aastaks rakendati Tapa–Narva raudteelõigul dispetšertsentralisatsioon, millega seoses viidi Püssi jaam üle kaugjuhtimisele (st, et jaamas ei viibi enam alaliselt jaamakorraldajat).[4]
Jaamahoone
[muuda | muuda lähteteksti]
Püssi jaamahoone valmis koos raudteejaamaga 1870. aastal. Kahekorruseline puidust peahoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt näiteks Paldiski, Keila, Toila jmt jaamahoonetega.
Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. Jaamahoones asus reisijate ootesaal, piletikassa ja sellega seotud ametiruumid. Teisel korrusel paiknes jaamaülema ametikorter. Püssi jaamahoone hävis Teises maailmasõjas.[5]
Lisaks jaamahoonele kuulusid jaamakompleksi ka erinevad abiehitised ning kivist veetorn. 26. juulil 1930 läks veetorn auruveduri sädemest põlema ning hävis osaliselt.[6] Veetorn taastati ümberehitatult ning ehkki selle katus on tänaseks sissekukkunud on see alles tänini.[7]
Nõukogude ajal valmis uus silikaattellistest elektritsentralisatsiooni post, kuhu viidi üle raudteejaama kollektiiv ning mis on jaama automaatika- ja signalisatsiooniseadmete juhtimiseks kasutusel ka tänapäeval.
1997. aasta suvel lõpetati jaamast piletimüük rahvusvahelistele rongidele.[8]
Reisirongiliiklus
[muuda | muuda lähteteksti]Püssis peatuvad Elroni reisirongid liinil Tallinn-Narva.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Püssi jaama skeem (2013 a.); Eesti Raudteeajaloo Selts
- ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
- ↑ Pöörangute juhtimine automatiseeriti; Leninlik Lipp : EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 164, 20. august 1976 (DIGAR)
- ↑ PÜSSI – Eesti Raudteeajaloo Selts
- ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
- ↑ Tulekahju Püssi jaamas; Postimees (1886-1944), nr. 200, 27. juuli 1930 (DIGAR)
- ↑ Veetorn • XX sajandi arhitektuur
- ↑ Piletimüük kandub jaamadest rongidesse; Postimees, 02.07.1997
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Püssi raudteejaam |
- Sõjapurustused ja taastamine Eesti raudteel: hävitatud jaamahoone Püssi jaamas, 1940. aastad; muis.ee
- Raudtee remont jätab Püssi ühest rongireisist ilma; Põhjarannik, 16.05.2019
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
| Eelnev peatus |  |
Järgnev peatus |
 Kiviõli
|
 |
Kohtla-Nõmme 
|