Pööravere
| Pööravere | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 27,0 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 23 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 6646[3] | |
| Koordinaadid: 58° 40′ N, 24° 37′ E | |
  | |
 |
Pööravere on küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halinga valda.
Pööravere mõisas sündis Alexander Theodor von Middendorff.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Ürikutes on küla nime kirjapilt olnud aegade jooksul erinev:
Varasem ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Saare-Lääne toomkapiitli reorganiseerimist 1253 aastal, kinnitas paavst Aleksander IV sellele 1260. aastal 60 adramaad maad in loco qui nominatur Korbe. 1270. aasta paiku leidis aset nende alade jagamine kiriklikeks sissetulekukohtadeks. Mainitud alade alla kuulus ka praegune Pööravere piirkond.
Eelmainitud kinnitusdokumendi järgi on Pööravere läheduses asunud ka Korbe püha Andrease nimeline kabel, milline vähemalt 16. sajandi keskel juba kadunud oli. Hilisema Pööravere mõisa kohal olid 16. sajandi algul üksikud pered ning on väheusutav, et seal ka varem suuremat asustus oli. Seega on kaheldav, et hõreda asustusega piirkonna lähedusse ehitati katoliku kabel. Suurem asustus oli aga 1270. aastal Mõisakülas. Seega võis kabel suurema tõenäosusega asuda praeguse Mõisaküla mäel, kalme ehk kabeliasemel ning seega ka sealse katolikuaegse mõisa lähedal.
Ajalugu 17. sajandil
[muuda | muuda lähteteksti]Pööravere küla on seni teadaolevates ürikutes esmamainitud küll 1601. aastal, kuid oli juba kindlasti keskajal eksisteerinud vana küla, mida näitab ka 1601. aastal seal olemas olnud talude arv. Algul oli seal arvatavasti sumbküla nagu enamik tolle aja külasid, kuid mõisa rajamisega ajavahemikul 1624–1638 see lõhuti. 17. sajandi lõpul asusid sealsed üksikud järelejäänud talud mõisa ääremaadel üksiktaludena. Arvatavasti tõrjuti need ääremaadele mõisa põldude laiendamisega.
Küla kuuluvus piiskoplikul ajal pole teada, kuid oli arvatavasti läänistatud. Tori kihelkond, kuhu kuulus vahepeal ka Pööravere, kuulus ordule, kuid vaevalt, et Pööravere algul ordumaade hulka kuulus. Teada on, et aastatel 1601–1624 kuulus küla Tori mõisale. 1624. aastal oli halvasti haritud 13 adramaaga hõre Pööravere küla veel Tori mõisa all, aga kas 1625. või 1627. aastast kuulus küla juba gustaviaanse dotatsioonina Pärnu krahvkonda ning oli riigi omand.
1624. aasta kevadel koostatud Pärnu lossilääni revisjoniraamatu järgi oli küla maha jäetud ja talud asustamata. Krahvkond läänistati 2. oktoobril 1625 krahv Frantz Bernhard von Thurnile õigusega maid edasi läänistada ja pantida ning panditud maid tagasi lunastada. Pööravere küla maadele rajas viimase abikaasa mõisa. Mõisa rajamisel asustati sealne talupoeg Pörafere Clausz Lehtmetsa külla, et mõisa rajamiseks vaba maad saada.
Pööravere talud
[muuda | muuda lähteteksti]Pööravere küla juurde on kuulunud läbi aegade järgmisi talumajapidamisi:
- 1601 – oli külas 8 talu. Oleg Roslavlev pakub küll 15 talu, kuid ülejäänud 7 talu on kindlasti Kõnnu-Kaisma piirkonna omad. Pööravere taludeks peaks olema:
- Iko Ahnn – (¼ adram.)
- Iko Siem – (1/8 adram.)
- Iko Naen – (1/8 adram.)
- Sosalle Jaen – (¼ adram.)
- Cordepele Hanniss – (1/8 adram.)
- Cordepele Paul – (1/8 adram.)
- Kerria Pertt – (1/8 adram.)
- Atze Matz – (¼ adram.)
Korrapealseks (Cordepelne, Cordapele) peetakse talupojalikku ametit. Selle peakohustuseks peab F. Stackelberg piiskopimõisas adratalupoegade ja üksjalgade tehtava korratöö korraldamist ja järelevalvet.
- 1620 – oli külas järgi veel 3 talumajapidamist:
- Rautsäp Laur
- Pörafär Madiscz
- Pörafär Hans.
- 1624 – oli Pööravere piirkond oma halvasti haritud 13 adramaaga veel Tori mõisa all ning küla piirkonnas oli ainult üks talu 1/8 adramaaga, kus elas pärustalupoeg Clausz Habstack, kelle talu oli läänistatud Helmer Anrepile. Külapiirkonna 3 ¼ poola adramaad haritavat maad seisis tühjana ilma elaniketa.
- 1638 – aastal elas rajatava mõisa asukohas, oma sepikojas sepp Poerafare Claus, kes hiljem mõisa rajamisel Lehtmetsa külla ümber paigutati.
- 1662 – oli praeguse küla piirkonnas üks talupidaja, Pörraffer Mardt, talu kuulus tol ajal Riimiküla koosseisu.
- 1680.–1684. aastal koostatud kaardilt näeme, et tolleaegsed talud asusid kõik mõisa ääremaal, ringi ümber mõisa põldude. Praeguse küla piirkonnas oli siis viis talumajapidamist:
- Tagametsa Hans
- Nemme Jahn
- Habstacka Mart
- Nemme Tönnis
- Kannusep Andrus
- 1782 – oli külas 5 talumajapidamist:
- Taggametsa Jürri
- Nõmme Jaan
- Saunamees Rein (käis mõisas tööl)
- Pitk Jürri
- Abstago Tomas
- 1858 – oli külas 15 talumajapidamist Kodu-uurija Sergei Seeland: Abstago (Nr.79), Abstago (Nr.80), Nõmme (Nr.83), Mõmme (Nr. 84), Sure Oja (Nr. 85), Kannoseppa (Nr. 86), Seppa Asse (Nr. 87), Mäeperre (Nr. 88), Mäeperre (Nr. 89), Tenna (Nr. 93), Kangor (Kortreone) (Nr. 94), Kangor või Panga (Nr. 95), Mölder (Nr. 97), Kurraleppa (Nr. 98) ja Paiso (Nr. 99).
- 1938 – olid talud: A-1 Mäe (Jürisson Jaan); A-2 Rehe (Tomson Aleksander); A-3 Karja (Gustavson Marie ja Hansen Hilda); A-4 Kopli (Mann Jakob); A-5 Kannusepa (Reimann Marie); A-6 Kuusiku (Lillemäe Ernst); A-7 Tagametsa (Tamberg Mart); A-8 Vanakubja (Ehrmann Kristjan); A-9 Liivaaugu (Kelberg Jaan); A-10 Ristaru (Pappel Anton); A-11 Allikaru (Gustavson Martin); A-12 Õunapuuaia (Eesti Vabariik); A-13 Sarapiku (Eisenberg Maria); A-14 Antsu (Blumberg Jaan); A-15 Saaremetsa (Hallist Tõnis); A-16 Luuri (Kirsti Johan); A-17 Jalaka (Eisenberg Evlalie); A-18 Panga Jaaniste Aleksander); A-19 Tammiku (Jaanson Aleksander); A-72 Tenna (Spiegelberg Mihkel); A-122 Kuralepa (Eisenberg Joosepi pärijad); A-123 Kraavi (Kipper Jakob); A-124 Oja ehk Tenna saun (Lange Juuli); A-125 Habsto metsavaht (Metsade Valitsus); 73 Villemi (Jaanson Miina); A-71 Nõmmesauna (Peetson Juhan ja Kai); A-70 Nõmme (Kirst Jaani pärijad); A-69 Nõmme. (Hanson Jüri); A-20 Lepiku (Eskuson Mihkel) ja Möldsama (Eesti Vabariik) kas talu või ainult mets? Rehe vastas üle tee olnud kunagi ka Kõõrika talu.
- 1970 – kuulusid küla koosseisu majapidamised: Rehe – Ida Mändmets, Karja – Maria Sooveer, Kraavi – J. Kipper, Kuralepa – Linda Sulu, Haapse (Habsto) – Halinga metskonna elamu, Sarapiku – H. Allmäe, Koobi (Manne) – Edasi kolhoos, Kannusepa – R. Jõgi, Kuusiku – K. Lillemäe, Saaremetsa – F. Soond, Põlde – A. Põlmaa, Leppiku – E. Männiste, Metskonna elamu – Pärnu Metsamajand, Luuri – L, Sulu, Antsu – J. Lillevere, Jalaka – S. Jaanson, Nõmme (Lusik, E.), Nõmme-Reinu (Kirsti, A.). Nõmme talud olid siis Salu küla all ning vahepeal, nõukogude ajal, kuulus kogu Salu küla Pööravere küla alla).
Tuntud inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]Pööravere külas elab ja töötab puidukunstnik, Academia Non Grata vilistlane Urmas Osula. Tema puuskulptuuride park asub Pööravere mõisast mõne kilomeetri kaugusel metsalagendikul.
Pildigalerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Pööravere mõisa viinaköök -
Pärnu-Jaagupi-Kergu tee Pööraveres -
Pööravere pargi mälestuskivi
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 12.08.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
Allikas
[muuda | muuda lähteteksti]- Ülle Kask, Pööravere Päevaleht, 25. august 2007
