Põhjatsiitsitaja
| Põhjatsiitsitaja | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Tsiitsitajalased Emberizidae |
| Perekond |
Tsiitsitaja Emberiza |
| Liik |
Põhjatsiitsitaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Emberiza rustica Pallas, 1776 | |
Põhjatsiitsitaja (Emberiza rustica) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Liik on levinud kogu Euraasia taigavööndis Soomest läbi Siberi kuni Vaikse ookeanini. Talvitub Ida- ja Kagu-Aasias.[1]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Põhjatsiitsitaja on rootsiitsitaja suurune, ka välimuselt temaga mõnevõrra sarnane. Täiskasvanud isaslind erineb teiste tsiitsitajaliikide isastest musta pea, valge kulmutriibu, pruuni selja ja pruuni rinnavöödi poolest. Kõht on hall. Linnu üldpikkus 13–14,5 cm, kaal 17–22 g.[1]
Elupaik ja pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjatsiitsitaja elab soistes metsades. Pesapaika saabub ta areaali eri osades märtsi lõpu ja mai alguse vahel. Esialgu elab ta üksikuna, alles mõnda aega pärast saabumist otsib paarilise.[1]
Põhjatsiitsitaja teeb pesa maapinnale mätaste vahele või madalale puuõõntesse. Pesa punutakse kuivadest kõrtest ja lehtedest ning vooderdatakse kõrrekeste ja jõhvidega.[1]
Kurnas on 4–6 kahkjat pruunitähnilist muna. Jämedas otsas on munal tähne rohkem. Vanemad hauvad mune 12-13 päeva ja jäävad veel 14 päevaks pessa. Pojad kooruvad mais ja juunis.[1]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Põhjatsiitsitaja sööb suvel peamiselt putukaid ja teisi selgrootuid, sügisel aga seemneid ja pungi.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Põhjatsiitsitaja andmebaasis eElurikkus
