Põhi-Lõuna
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Põhi-Lõuna on termin, mis osutab ühele kõige kestvamale bipolaarsele jaotusele tänapäevases globaalses süsteemis[1].
Nn Brandti raport (1980) "Põhi-Lõuna" viitas elujärje erinevustele vaeste ja rikaste riikide vahel ja vastandus üksnes Läänt Idast eristanud poliitilisele vastasseisule[1]. Raport osutas majanduslikele, poliitilistele ja sõjalistele vastaspingetele kümnendil, mille jooksul kolmanda maailma materiaalne seisund tõsiselt halvenes[1].
Põhja-Lõuna kontseptsiooni suurim probleem on majandusliku ja poliitilise ühtluse puudumine regioonide sees[1].
Vastuolud kahe poolkera vahel ilmnesid ka Rio konverentsil seoses rikaste riikide etteheidetega vaestele rahvastikukasvu pärast, millele vaesed riigid reageerisid mitme omapoolse etteheitega[1].
Kuna Põhja-Lõuna erinevus on üldjoontes ka rikkuse-vaesuse erinevus, väidetakse, et Lõuna riikide vaesus takistab säästlike põhimõtete järgi elamist, ning seega tuleb seal pühenduda majanduskasvule kui keskkonnahoidlikkuse eeldusele[1]. Ometi on kõik ähvardavad ülemaailmsed keskkonnaprobleemid saanud alguse just materiaalsest jõukusest[1].