Pärtlioru kihistik
Pärtlioru kihistik (inglise Pärtlioru Member) on ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu kihistik.[1] Seda hakkas esimesena eristama Algimantas Grigelis aastal 1978.
Kihistiku stratotüüp on Purtse jõe kallas Püssil Pärtliorus, ka kihistik ise on selle oru järgi nimetatud.[1] Kaldas paljandub ligi 150 meetri ulatuses Pärtlioru kihistiku paas, kus kukersiiti sisaldavas lubjakivis on savist koosnevaid vahekihte.[2]
Kihistik on Kõrgekalda kihistu keskmine kihistik, see lamab Koljala kihistikul ja sellel lasub Erra kihistik. Kihistik sisaldab teistest kihistu kihistikest rohkem savi.[3]
Lasnamäe paemurrus nimetati kõige ülemist Pärtlioru kihistikku kuuluvat kihti Nutu kihiks.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Pärtlioru kihistik Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 04.05.2018)
- ↑ "Eesti stratotüüpsed paljandid". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. august 2020. Vaadatud 18. augustil 2019.
- ↑ K. Suuroja, T. Mardim, K. Ploom, T. All, M. Otsmaa, M. Kõiv. Eesti geoloogilise baaskaardi Narva (6534) leht. Seletuskiri. Tallinn, 2009
- ↑ Rein Einasto, Aat Sarv, Tallinna paas, Kesk-Ordoviitsiumi sooja parasvöötme madalaveeline lubisete, Horisont 3/2014