Pärnu Vabadussõja mälestussammas

Pärnu Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk Pärnus.

Mälestussammas asub Pärnu Alevi kalmistul ja selle loojaks on kujur Amandus Adamson. Mälestusmärk avati 16. juulil 1922.^[viide?]

Pronksist Vabadusristiga tipneva silindervõlvlaega nelinurkse tüvipüramiidikujulise betoonsamba esiküljel on pronksreljeef kahuri ratta juures end istukile ajanud raskesti haavatud sõdurist, kes Eestile viimast au andes riigilippu suudleb ja kaitseinglist tema pea kohal võidupärja ja palmioksaga, ning selle all graniittahvel kirjaga:

EESTI VABADUSSÕJAS LANGENUD KANGELASTELE

Samba külgedel on pronksist kotkad, kes võitlevad madudega; samba nurkadel malmist kahuritorud ja -mürsud.^[viide?]

Mälestussamba tagaküljel on pronksskulptuur leinavast lesknaisest kahe lapsega kabeli lävel, nende kohal kiri: 1918–1920. Kunstnik on siin leinajatena kujutanud oma abikaasat ja tütart; poisike, kes trepil istudes pärga punub, oli tema poeg.^[1]

Pärnu Vabadussõjas langenute monument oli Amandus Adamsoni kõige armsam teos. 1929. aastal maeti ta tema enda soovil selle kõrvale.^[1]

Ööl vastu 15. aprilli 1945 mälestussammas lõhati. Järgmisel päeval käis rüvetatud mälestusmärki vaatamas arvukalt pärnakaid, nende hulgas seitse keskkoolitüdrukut, kes otsustasid sambatükid päästa. "Proovisime kotkast paigalt nihutada. Ei jõudnud. Sikutasime madu, see oli suure betoonkamaka küljes. Jõud käis üle poisikesest." Tüdrukud tirisid pronksist "Poisi lillevanikuga" Alevi kalmistu jõepoolsesse serva ja matsid maha.^[2]

Pärnu Vabadussõja mälestussammas taastati ja avati rahvahulga osavõtul uuesti 1993. aasta 17. juulil.^[viide?]

1991. aastal andis Eesti Muinsuskaitse Selts välja ilumargiploki ja eraldi ilumargid mälestussamba tagaküljel oleva pronksskulptuuri ja Amandus Adamsoni portree kujutisega.^[3]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Jüri Hain. "Pärnu Vabadussõjas langenute monument, Amandus Adamsoni kõige armsam töö" Sirp, 11. november 2005
↑ "Hilda Vaiksaar-Ollino: Tõde Pärnu Vabadussõjas langenute mälestussambast" Pärnu Postimees, 29. juuni 2010
↑ Pärnu Vabadussõja mälestussammas Amandus Adamson 1991 EMS www.filateelia.ee (vaadatud 25.09.2013)

Välislingid

[Hain-1] 1,0 ^1,1 Jüri Hain. "Pärnu Vabadussõjas langenute monument, Amandus Adamsoni kõige armsam töö" Sirp, 11. november 2005

[Hilda-2] "Hilda Vaiksaar-Ollino: Tõde Pärnu Vabadussõjas langenute mälestussambast" Pärnu Postimees, 29. juuni 2010

[3] Pärnu Vabadussõja mälestussammas Amandus Adamson 1991 EMS www.filateelia.ee (vaadatud 25.09.2013)

[1]

[2]

[3]