Mine sisu juurde

Omandimaks

Allikas: Vikipeedia
Omandimaksudest laekuvad tulud suhtes SKP-sse protsentides aastast 2016

Omandimaks (ad valorem) on vara väärtusest lähtuvate maksude üldnimetus, mida peab tasuma vara omanik. Vastavalt konkreetse riigi seadustes sätestatule laekub see riigi keskvalitsuse, föderaalriigi osariigi või KOV eelarvekulude katteks. Vara väärtus on kas selle amortiseeritud soetuskulu või 75% keskmisest turuhinnast määratud territooriumil.

Eestis maksustatakse riikliku maksuna maamaksuseaduse[1] järgi maad (laekub KOV eelarvesse) ja raskeveokimaksu seaduse[2] järgi raskeveokeid ning kohaliku maksu seaduse[3] järgi sõidukeid ja loomi.

Omandimaksudeks loetakse OECD jaotuse järgi maksud, mille objektiks on materiaalne vara: maa või hooned eraldi või siis kinnisvara üheskoos (ingl. Real Estate Tax), maa-, vee või õhusõidukid, loomad, vallasvara kindlustusväärtuse järgi jms. Rikkusemaksu (ingl Wealth tax) objektiks võib olla üksikisiku või perekonna vara tervikuna, neto-rikkusemaksu puhul on isikule kuuluva vara kogusummast maha arvatud võlakohustused (ingl. Net Wealth Tax). Omandimaksu objektiks võib olla ka ettevõtte põhivara või siis omavahendid (ingl. Net Worth Tax).[4] Lisaks n-ö normaalsetele maksudele on mõnes riigis kohalikest oludest lähtudes kehtestatud erimakse, näiteks teise elamu maks, Iisrealis on vaba korteri maksumäär kaks korda kõrgem kui selle oma, milles püsivalt elatakse jne.[5] Omandimaksude hulka võib liigitada ka maa sihtotstarbe (näiteks põllumaa ümberkvalifitseerimisel äri- või elamumaaks) muutmisel ja sellest tekkiva kasu pealt sissenõutav maks.

Muid, mittemateriaalseid varasid maksustatakse rikkusemaksuga, mis koormab väärtpabereid, tarbe- ja luksusesemeid ning pangakontol olevat raha (aasta keskmise väärtuses) ning ettevõtete omavahendeid (varad-võlad), samuti arvatakse sellesse gruppi pärandi- ja kinkemaks ning riigist vara väljaviimisel rakendatav maks.

Omandimaksu rakendused

[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalias maksustatakse omandit igal tasandil. Maksukohustuslased on vara omanikud, mitte selle rentijad või üürnikud. Riigimaksu (stamp duty – margimaks) makstakse vara ostmisel või võõrandamisel ja see on 5% vastava tehingu hinnast. Maamaksu tasutakse igal aastal ja selle suurus sõltub omandi turuväärtusest, mida igal aastal korrigeeritakse vastavalt turul toimunud muutustel. Maksumäära määravad osariigid ning enamik osariike vabastab maksukohustusest põhielukoha. Välismaistele omanike varale on kehtestatud kõrgemad maksumäärad, mis sõltuvad välismaalase residentsusest. Kohalikud omavalitsused maksustavad varalisust üldiselt. Vara hinnatakse igal aastal. Keskmiselt tasub perekond aastas 1300 Austraalia dollarit.[6]

Brasiilia on föderatiivne riik, mistõttu makse tuleb maksta eri valitsustasanditele. Riikliku maksuna on kehtestatud mootorsõidukite maks, 2014. aastal kehtestati lisaks rikkusemaks (Big Fortunes tax), kuid kohtuvaidluste tõttu pole õnnestunud seda sisse nõudma hakata. Föderaalvalitsusele tasutakse kinnisvaramaksu väljaspool linnu asuva kinnisvaralt. Linnavalitsustele tasutakse kinnisvaramaksu linna territooriumil asuvalt kinnisvaralt.

Kanada provintside põhiliseks tuluallikaks on kinnisvaramaks. Maksukohustuse suurus sõltub maa turuväärtusest, mida sõltuvalt osariigist hinnatakse ümber kas igal aastal või viie aasta järel.

Taanis maksustatakse kinnisvara põhivara väärtusest ja kindlustusväärtusest lähtudes.

  1. Maamaksuseadus
  2. Raskeveokimaksu seadus
  3. Kohalike maksude seaduse § 5
  4. OECD
  5. Bousso, Nimrod (20 May 2013). "Interior Minister Approves Doubling Property Taxes on Vacant Israeli Apartments" – via Haaretz. [1]
  6. Office, Australian Taxation. "State and territory taxes". Retrieved 8 January 2018.[2]