Oliver Schmitt
Oliver Jens Schmitt (sündinud 15. veebruaril 1973 Baselis) on Šveitsi ajaloolane.
Haridus- ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1997. aastal Viini Ülikooli ajaloo erialal. 2000. aastal sai ta Müncheni Ülikoolist doktorikraadi. 2003. aastal habiliteerus ta Regensburgi Ülikoolis Ida-Euroopa ajaloo alal. Aastatel 2004–2005 töötas ta Berni Ülikoolis õppejõuna ja 2005. aastal sai ta Viini Ülikooli ajalooprofessoriks.
Ta on Viini Ülikooli Kagu-Euroopa ajaloo professor. Tema peamine uurimisvaldkond on Balkani maade keskaeg. Pärast töötamist Põhja-Itaalia arhiivides ilmus 2008. aastal temalt Albaania rahvuskangelase Skanderbegi põhjalik biograafia, mille albanoloog Ardian Klosi tõlkis 2008. aastal saksa keelest albaania keelde. See raamat oli esimene kriitiline Skanderbegi käsitlus ja põhjustas Albaania meedias ägeda diskussiooni. Schmitt oli raamatus väitnud, et Skanderbegi ema Voisava oli pärit serbia Brankovići aadlisuguvõsast ja et Kastrioti aadlisuguvõsa on kreeka päritolu. Schmitti süüdistati laimamises ja Ardian Klosile (enesetapp 2012) heideti ette, et ta sellise teose tõlkida võttis.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2011 – valiti Austria Teaduste Akadeemia liikmeks[1]
- 2013 – valiti Kosovo Teaduste ja Kunstide Akadeemia välisliikmeks[1]
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- 2001 – Das venezianische Albanien 1392–1479. [1]
- 2008 – Kosovo. Kurze Geschichte einer zentralbalkanischen Landschaft. [2]
- 2008 – Skanderbeg – der neue Alexander auf dem Balkan. [3]
- 2012 – Die Albaner – eine Geschichte zwischen Orient und Okzident. [4]
- 2012 – Südosteuropa und die Adria im späten Mittelalter. Hg. Victor Spinei. Bukarest/Brăila.
- 2016 – Capitan Codreanu. Aufstieg und Fall des rumänischen Faschistenführers. Wien, ISBN 978-3-552-05803-3. [5]
- 2019 – Der Balkan im 20. Jahrhundert: Eine postimperiale Geschichte Stuttgart, ISBN 978-3-17-031860-1.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Univ.-Prof. Mag. Dr. Oliver Jens SCHMITT. iog.univie.ac.at