Mine sisu juurde

Oleg Pissarenko

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Oleg Pissarenko 2013. aastal

Oleg Pissarenko (sündinud 8. juulil 1978 Narvas) on eesti helilooja, pianist ja kitarrist.

Pissarenko lõpetas Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli levimuusika osakonna soolokitarri erialal Mart Soo klassis 2001. aastal[1]. Tegutseb vabakutselise muusikuna, viljeledes originaalloomingut, mida on nimetatud džässminimalismiks ehk "muusikaks oma lihtsuses ja loomulikkuses" ning hüpnagoogiliseks minimalism/post-rokk-džässiks.

Ta on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karismaga[2]. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna džässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani[viide?]. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”[3], „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”.[4]

2013. aastal sai Oleg Pissarenko Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku auhinna.[5]

2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko Valgetähe V klassi teenetemärgi.[6]

Diskograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Pissarenko autorialbumid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "IHTYS"[7] (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan
  • "The Little One’s"[8] (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson
  • "The Book’s Burning"[9] (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson
  • "Valguse värvid"[10] (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi
  • "Prii lapse ilm: Free Child World"[11] (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band
  • "A2O"[12] (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga
  • "Kes Sa Oled / Who Are You"[13] (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band
  • "Point"[14] (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band
  • "Armastuse muusika" (Pissarenko Productions Ltd 2019) / Oleg Pissarenko
  • "Soul's Journey" (Pissarenko Productions Ltd 2021) / Oleg Pissarenko
  • "Jalutuskäik iseendaga" (Pissarenko Productions Ltd 2022) / Oleg Pissarenko

Muud salvestised[15]

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski
  • "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson
  • "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor
  • "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask

Ansamblid ja koostöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Pissarenko on teinud koostööd veel paljude muusikute ja teiste loovisikutega, näiteks Hedvig Hanson, Andre Maaker, Guido Kangur (kava "Mälestuste jõgi")[16], Daniel Pipi Piazzolla ja Deniss Pashkevics. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)[17] (Villu Veski ja Tiit Kalluste), "Laulud hingest" (CD 2003)[18] (Hirvo Surva ja Siiri Sisask) ning andnud kontserte koos Tõnis Mäega. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel Eestis, Taanis, Rootsis, Prantsusmaal, Hollandis, Belgias, Soomes, Venemaal, Ukrainas, Inglismaal, Lätis ja Leedus.

Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks Eesti Noorte Sümfooniaorkester, Tallinna kammerorkester, kammermeeskoor Revalia, ansambel Noorkuu, keelpillikvartett Noobel Nelik, samuti Kersti Ala-Murr, Jaak Lutsoja, Tõnu Jõesaar ning Lilian Jõesaar (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), Margarita Voites, Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), Kait Tamra ja Siiri Sisask. 2007. aasta Noorte laulupeol esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".[19]

Džässikultuur ja -haridus

[muuda | muuda lähteteksti]
Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015

Aastatel 2005–2019 elas Pissarenko Tartus.

Pissarenko on Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015[20] ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "Rajamuusika" kunstiline juht[21], Tartu Jazziklubi ja Narva Jazziklubi algataja, kunstiline juht ja eestvedaja[22] ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali IDeeJazz peakorraldaja[23] .

Alates 2010. aastast on Pissarenko Eesti Jazzliidu juhatuse liige[24] ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.[25]

Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud Eesti Rahvusringhäälingu Raadio 4 kuulajateni iganädalased muusikasaated "Džässipark" [26], mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid.

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool – vilistlased
  2. ↑ "Bio". olegpissarenko.com. 1. august 2022. Vaadatud 1. augustil 2022.
  3. ↑ "Tallinn Music Week – artist focus". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. mai 2012. Vaadatud 8. jaanuaril 2013.
  4. ↑ Mart Niineste, "Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal", Eesti Päevaleht, 26.04.2012
  5. ↑ 5,0 5,1 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko, Sirp, 30. detsember 2013
  6. ↑ "Presidendi Kantselei". president.ee.
  7. ↑ "CD – IHTYS". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2015. Vaadatud 22. aprillil 2015.
  8. ↑ "CD – The Little One's". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2015. Vaadatud 22. aprillil 2015.
  9. ↑ "CD – The Book's Burning". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2015. Vaadatud 22. aprillil 2015.
  10. ↑ "CD – Valguse värvid". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2015. Vaadatud 22. aprillil 2015.
  11. ↑ "CD – Prii lapse ilm : Free Child World". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2015. Vaadatud 22. aprillil 2015.
  12. ↑ "CD – A2O". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2015. Vaadatud 22. aprillil 2015.
  13. ↑ "CD – Kes Sa Oled / Who Are You". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2015. Vaadatud 22. aprillil 2015.
  14. ↑ "Point". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2015. Vaadatud 22. aprillil 2015.
  15. ↑ "Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2016. Vaadatud 22. jaanuaril 2013.
  16. ↑ "Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2014. Vaadatud 8. jaanuaril 2013.
  17. ↑ Nordic Sounds – Tango Nuevo
  18. ↑ "Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2014. Vaadatud 8. jaanuaril 2013.
  19. ↑ Vikipeedia – X noorte laulupeo kava
  20. ↑ "H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2013. Vaadatud 8. jaanuaril 2013.
  21. ↑ Rajamuusika kontserdisari – Info
  22. ↑ Tartu Jazz Club – Klubist
  23. ↑ "Festival IDeeJazz – Tiim". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2014. Vaadatud 8. jaanuaril 2013.
  24. ↑ "Eesti Jazzliit – Meist". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2013. Vaadatud 8. jaanuaril 2013.
  25. ↑ "Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. aprill 2014. Vaadatud 29. aprillil 2014.
  26. ↑ Raadio 4, saade "Džässipark"
  27. ↑ "Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 29.04.2014. Vaadatud 29.04.2014.
  28. ↑ "Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 29.04.2014. Vaadatud 29.04.2014.
  29. ↑ "Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole". 01.12.2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.08.2020.
  30. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Video

[muuda | muuda lähteteksti]

Meediakajastusi

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Karmen Rebane (3. august 2022). "Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"". kultuur.err.ee. Vaadatud 3. augustil 2022.
  2. ↑ Hedvig Hanson (24. veebruar 2021). "Oleg Pissarenko uus elu: "Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima."". edasi.org.
  3. ↑ Merit Maarits (5. august 2019). "Oleg Pissarenko uus plaat ilmub kontsertversioonis". kultuur.err.ee. Vaadatud 5. augustil 2019.
  4. ↑ Igor Garšnek (19. juuni 2015). "Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism". Sirp.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Oleg_Pissarenko&oldid=6692145"