Obool

See artikkel räägib antiikajal käibel olnud mündist; Joonia Saarte Ühendriigis (1815-1864) käibel olnud mündi kohta vaata artiklit Joonia obool

Ülal: Ateena Numismaatikamuuseumis välja pandud kuus kepikujulist **obool**i, mis leiti Argose heraionist. All: Ühe drahmi moodustava kuue obooli haaramine^[1]

Kreeka-Baktria kuningriigi kuninga Demetrius I hõbeobool. Küll mõõtudelt väike (läbimõõt 12 mm), kuid siiski meisterlik töö

Obool (vanakreeka keeles ὀβολός ehk praevarras; mitmuses ὀβολοί) oli Vana-Kreekas kasutusel olnud hõbedast münt ja massimõõt.^[2] Klassikalise perioodi Ateenas moodustas ühe drahmi kuus obooli ehk täht-tähelt "peotäis". Obooli sai vahetada kaheksa chalkoí (χαλκοί, "vasetükid") vastu. Kaks obooli moodustasid diobooli, mille kaal oli ligikaudu 1,41–1,43 grammi hõbedat. Kasutusel olid ka trioboolid.

Mündi nimest tuleneb ka sõna "obelisk" (obelískos, ὀβελίσκος), mille näol on tegemist naljatleva vähendussõnaga.

Vastavalt Plutarchose poolt kirjapandule olid spartalastel kasutusel rauast oboolid, mis jagunesid neljaks chalkoíks. Spartalased valisid jõukuse taga ajamise mittesoodustamiseks müntide asemel kohmakate ja ebapraktiliste oboolide kasutamise.

Obool kui kaaluühik

Lisaks mündile oli obool ka kaaluühik ning Vana-Kreekas oli see kindlaks määratud kui kuuendik drahmi ehk ligikaudu 0,5 grammi. Vana-Roomas võrdus see aga 1/48 Rooma untsiga ehk ligikaudu 0,57 grammiga, kuid erinevalt Kreekast ei saanud obool varajase Rooma vabariigi rahasüsteemi ajal mündi kuju.^[3] Tänapäeva Kreekas võrdub obool ühe detsigrammi ehk 0,1 grammiga.

Nimest

Sõna "óbolós", teistes dialektides ka "óbelós" (ὀβελός) või "ódelós" (ὀδελός), tähendab pikka õhukest metallnaela või -varrast, nagu näiteks küpsetusvarras.^[4] Ajal, mil münte veel ei kasutatud, kasutati valuutana selliseid metallist vardaid. Nad sümboliseerisid väikseid vasest või pronksist kange, millel oli standardiseeritud kaal ning millega kaubeldi. Prantsuse arheoloog T. Reinach defineeris neid kui "tarberaha" (ustensiles monnais). Peloponnesose poolsaarel Argoses läbi viidud väljakaevamistel leiti kümneid vardakujulisi oboole, mis dateeri aega enne aastat 800 e.m.a ning mis on välja pandud Ateena Numismaatikamuuseumis.

Ostujõud

Ühe obooli eest võis klassikalise ajajärgu Ateenas saada joomisel kasutatava anuma kántharose koos ligikaudu kolme liitri veiniga.^[5] Prostituudi teenuste eest maksmisel oli tavapäraseks tasuks kolm obooli.

Münt Charonile

Surnud maeti Vana-Kreekas nii, et nende suhu oli asetatud obool. Seda selleks, et kui surnu vari jõudis Hadese allmaailma, saaks ta maksta paadimees Charonile selle eest, et viimane ta üle Acheroni jõe viiks. Legendi järgi olid need, kes ei olnud piisavalt jõukad või need, kelle matjad keeldusid õigeid rituaale järgimast, sunnitud sada aastat Acheroni kallastel uitama.

Vaata ka

Vanakreeka rahasüsteem

Viited

↑ Kanne δράσσομαι Kreeka-Inglise leksikonis. δράξ (drax), δραχμή (drachmē): grasp with the hand.
↑ obool – Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 20.11.2014.
↑ Sayles, Wayne G. (1997). Ancient coin collecting 3. Iola: Krause Publications. Lk 19. ISBN 0-87341-533-7.
↑ Kreeka-Inglise leksikoni kanne entry ὀβολός (muud variandid: ὀβελός, ὀβελλός, ὀδελός)
↑ Davidson, James (1998). Courtesans and Fishcakes: The Consuming Passions of Classical Athens. London: Fontana Press. Lk 59. ISBN 0-00-686343-4.

Välislingid

[δράσσομαι-1] Kanne δράσσομαι Kreeka-Inglise leksikonis. δράξ (drax), δραχμή (drachmē): grasp with the hand.

[2] – Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 20.11.2014.

[3] Sayles, Wayne G. (1997). Ancient coin collecting 3. Iola: Krause Publications. Lk 19. ISBN 0-87341-533-7.

[4] Kreeka-Inglise leksikoni kanne entry ὀβολός (muud variandid: ὀβελός, ὀβελλός, ὀδελός)

[5] Davidson, James (1998). Courtesans and Fishcakes: The Consuming Passions of Classical Athens. London: Fontana Press. Lk 59. ISBN 0-00-686343-4.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]