Obervellach

Obervellach
sloveeni Zgornja Bela
Peaväljak
Pindala: 104 km² (2018)
Elanikke: 2201 (1.01.2018)
Koordinaadid: 46° 56′ N, 13° 12′ E
Asend Spittal an der Drau ringkonnas

Obervellach (sloveeni: Zgornja Bela) on alev Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.

Mölltal koos Obervellachi (vasakul) ja Tauerni raudteega

Asula paikneb Mölli jõe orus Kõrg-Tauerni mäestiku lõunanõlval, kus Tauerni raudtee laskub naabruses asuvast Mallnitzist ja Tauerni tunneli lõunapoolsest väravast. Omavalitsuse osad on Obervellach, Pfaffenberg, Lassach ja Söbriach.

Ajalugu

Asulat Velach on esmamainitud 10. sajandi dokumendis, mille andis välja Freisingi piiskop Abraham (suri 993/94), Baieri misjonär Ida-Alpide slaavlaste seas Kärnteni hertsogkonnas (endine Karantaania), tuntud sloveenikeelsetest Freisingi käsikirjadest. Nimi on tõenäoliselt tuletatud slaavi belast ("valge"). Kohalikku kirikut on mainitud 'Freisingi basiilikana' 1072. aastal, hiljem sai sellest Salzburgi peapiiskoppide praostkonna asukoht.

Traditsiooniline kulla- ja hõbedakaevanduste ala 12. sajandist alates oli Meinhardiinide (Görzi) krahvide valdus; 1164. aastal lasid ministeriaalid ehitada endale Falkensteini lossi kõrgel oru kohal. Görzi krahvid elasid lähistel asuvas Groppensteini lossis, esmamainitud 1254. aastal. Obervellach sai turuõiguse 1256. aastal. Pärast relvakonflikti viimase Celje krahvi Ulrich II pärandi üle, milles krahv Leonhard von Görz ja tema vend Johann II said keiser Friedrich III vägedelt lüüa, liidendati Obervellachi ala 1460. aastal lõpuks Habsburgide Sise-Austria valdustega.

Kaevandusameti hoone

Asula jäi oluliseks kaevanduspiirkonnaks; Habsburgist keiser Maximilian I ise kinnitas turuõiguse ja otsustas 1509. aastal Sise-Austria kaevandusameti (Oberbergmeisteramt) asukohaks Obervellachi. Tänapäevane hilisgooti stiilis kirikuhoone ehitati 1500. aasta paiku, selle pühitses piiskop Berthold Pürstinger. Märkimisväärne renessanssaltar paigaldati u. 1520. aastal Salzburgi peapiiskopi Matthäus Lang von Wellenburgi õemehe Krsto Frankopan Ozaljski käsul; see sisaldab mitut hollandi maalikunstniku Jan van Scoreli (1495–1562) teost.

17. sajandiks olid kulla- ja hõbedamaardlad järk-järgult ammendunud, nende asemel võeti kasutusele uued vasekaevandused. Kui reisikirjanik Joseph Kyselak 1825. aastal piirkonnas ringi rändas, leidis ta Obervellachi endiselt jõuka asula olevat. Obervellachi omavalitsus loodi 1849. aastal, see hõlmas siis ka naaberomavalitsused Mallnitzi ja Flattachi ning Penki (Reißecki omavalitsuse osa 1973. aastast), mis kõik iseseisvusid 1896. aastal.

Tauerni raudtee avati 1909. aastal, jaamaga Kaponigi küla lähedal kõrgel Obervellachi keskuse kohal, kuhu 1975. aastani pääses köisraudteega. Jaam suleti 1999. aastal, tänapäeval peatuvad rongid Tauernschleuse jaamas Mallnitzis (Mallnitz-Obervellach).

Raekoda

Sõpruslinnad

• Freising, Saksamaa (1963)
• Dilbeek, Belgia (1973)
• Seltz, Prantsusmaa (1979)
• Muggia, Itaalia (1984)
• Hemer, Saksamaa (1985)
• Kreuzau, Saksamaa (1987)
• Budapesti XV ringkond, Ungari (1997)
• Škofja Loka, Sloveenia (1997)