Nukitsamees

Nukitsamees
Autor	Oskar Luts
Päritolumaa	Eesti
Keel	eesti
Žanr	lastekirjandus
Kirjastaja	Noor-Eesti
Ilmumisaeg	1920
Lehekülgi	64
ISBN	9985-55-050-1; (1997. a trükk)

See artikkel on lastejutust; filmi kohta vaata Nukitsamees (film); teiste tähenduste kohta vaata Nukitsamees (täpsustus).

"Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esimest korda 1920. aastal.

Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud (metsamoori suu läbi kõlav vihje sotsiaaldemokraatidele, kes nõuavad sarnaselt Kustiga lühemat tööpäeva) ning selle lõpp oli ümberkirjutatud (viide köstrile, kes paneb Nukitsamehele nime).

Teost on seni illustreerinud neli kunstnikku: 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste.

Sisu

"Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle: Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid rohima ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt.

Kustil ja Itil õnnestub metsamajast põgeneda, kui väike linnuke toob Kustile teate selle kohta, et Mõhk ja Tölpa on leidnud rahapaja ning ilmselt tõttab kollipere üheskoos seda ära tooma, nii et lapsed jäävad omapäi. Nii lähebki ning Nukitsamees võetakse kaasa kodukülla. Kusti ja Iti vanemad harjuvad Nukitsamehega tasapisi, kuid mehike on esialgu väga kasvatamatu ja teeb koledaid tempe. Väike metsaelanik aga harjub uue eluga, ta saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli.

Trükid

Nukitsamees. Noor-Eesti, 1920.
Nukitsamees. Ilukirjandus ja Kunst, 1945.
Nukitsamees. Eesti Riiklik Kirjastus, 1957.
Nukitsamees. Eesti Raamat, 1973.
Nukitsamees. Perioodika, 1986.
Nukitsamees. Tiritamm, 1997. ISBN 9985-55-050-1
Nukitsamees. Tiritamm, 2004. ISBN 9985-55-189-3
Nukitsamees. TEA Kirjastus, 2007. ISBN 9789985716342

Dramatiseeringud

"Nukitsamehe" ainetel on lavastatud kaks filmi ja mitu teatritükki. Omakorda Olav Ehala muusikalis "Nukitsamees" on kasutatud valdavalt sama muusikat, mille helilooja kirjutas filmile "Nukitsamees".^[1]

Filmid

Metsamuinasjutt. Elbert Tuganovi nukufilm, Nukufilm, 1960.
Nukitsamees. Helle Karise mängufilm, Tallinnfilm, 1981

Teatrilavastused

Nukitsamees. Oskar Luts, muinasjutt lastele 4 pildis, Vanemuise näitelava, 1923.
Nukitsamees. Roland Saarnik, Tartu Lasteteater, 1995.
Nukitsamees. Olav Ehala muusikal, mugandus samanimelisest mängufilmist. Estonia, 1998.
Nukitsamees. Andres Dvinjaninovi nukulavastus, Nukuteater, 2004.
Nukitsamees. Olav Ehala muusikal. Vanemuine 2010.

Pealkiri muudes keeltes

Мальчик с рожками (vene; 1978)
Der gehörnte Junge (saksa; 1987)
Bumpy (inglise; 1987)
Ragainitis (läti; 2003)

Viited

↑ * Tambet Kaugema. "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli".(Film "Nukitsamees" kui algmaterjal ja sama muusikaga teatrietendus.)[1] – Postimees 28.01.1999

Välislingid

Alo Põldmäe. ""Nukitsamees" Vanemuises. Muljeid ootamatu järeldusega." [2] – Sirp 26. märts 2010

[1] * Tambet Kaugema. "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli".(Film "Nukitsamees" kui algmaterjal ja sama muusikaga teatrietendus.)[1] – Postimees 28.01.1999

[1]