Norra kuninglik merevägi
| Norra kuninglik merevägi Sjøforsvaret | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 12. aprill 1814 |
| Riik |
 Norra |
| Kuuluvus | Norra kaitsevägi |
| Suurus | 3900 (ei sisalda mere kodukaitse liikmeid) |
| Peakorter | Haakonsvern |
| Lahingud |
II maailmasõda külm sõda |
| Ülemad | |
| Ülemjuhataja | Harald V |
| Mereväe juhataja | viitseadmiral Lars Saunes |
| Sümboolika | |
| Vimpel |
 |
| Mereväe lipp |
 |
Norra kuninglik merevägi (norra: Sjøforsvaret) on Norra kaitseväe väeliik, mis vastutab Norra merekaitse eest.
Koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]2008. aastal oli mereväes umbes 3700 inimest, kelle kasutada oli 70 alust. Merevägi kasvab mobilisatsiooni ajal 9450 inimeseni ja täieliku mobilisatsiooni ajal 32 000 inimeseni.
Norra kuningliku mereväe ajalugu ulatub aastasse 955. Aastatel 1509–1814 oli merevägi osa Taani-Norra mereväest ja alates 1814. aastast on see taas iseseisev merevägi.
Mereväe laevade nimed algavad tähisega "KNM", mis on lühend sõnadest Kongelig Norske Marine (Kuninglik Norra Merevägi).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Mereväel on pikk ajalugu, mis ulatub tagasi aastasse 955, kui kuningas Haakon I käsul, asutati rannikulaevastik (Leidang).
Taani-Norra uniooni ajal oli kahel riigil ühine laevastik, mille oli asutanud Taani kuningas Hans. 1709. aastal oli laevastiku 15 000 mehest 10 000 Norra päritolu. Tänapäevane Norra merevägi asutati 12. aprillil 1814, kui Taani kuningas Christian VIII lahutas laevastiku Norra ja Taani mereväeks. Lahutamise ajal oli laevastik kehvas seisus ja Norrale jäeti vähem laevu. Kõigil Taani päritolu mereväelastel kästi Taani naasta ja eraldiseisva Norra mereväe juhatajaks sai kapten Thomas Fasting. 1. aprillil 1815 organiseeriti Norra mereväejuhatus mereväeministeeriumiks ja Fasting sai esimeseks mereväeministriks.
Kuigi Norra Kuningriik oli I maailmasõjas neutraalne, mobiliseeriti kaitsevägi Norra neutraliteeti kaitsma. Riigi neutraliteet pandi mitu korda proovile, sest Norra kaubalaevastik kandis Saksa allveelaevade tegutsemise tõttu raskeid kaotusi.
II maailmasõda algas Norra kuninglikule mereväele 8. aprillil 1940, kui Saksa torpeedopaat Albatross ründas Norra valvelaeva Pol III, uputades selle. Narviki lahingu ajal üritasid vananenud rannakaitselaevad KNM Eidsvold ja KNM Norge ründajatele vastu hakata, aga mõlemad laevad uputati. Oslo ründamisel suutis Oscarsborgi kindlus sakslaste pealetungi tunduvalt aeglustada, sest uputati raskeristleja Blücher. Sakslased taganesid, sest arvasid, et Blücher sõitis miinile ja tellisid lennuväelt kindluse vastu õhurünnaku. See viivitus võimaldas norralastel kuningas Haakon VII, kuningliku pere ja valitsuse Oslost evakueerida.
7. juunil 1940 järgnesid mereväe 13 laeva, 5 lennukit ja 500 meest kuningale, kes suundus eksiili Suurbritanniasse. Norra merevägi jätkas kuni sõja lõpuni võitlust sakslaste vastu, kasutades saareriigi baase. Näiteks osales Normandia dessandil 10 Norra mereväe sõjalaeva ja 1000 Norra sõdurit.
1960. aastatel asuti USA rahalisel toetusel mereväge moderniseerima ja keskenduti rannakaitsele. Külma sõja ajal oli mereväes suur hulk väikseid laevu ja 15 diisel-allveelaeva, mis pidid tagama, et vaenlase meredessant Norra vastu oleks võimalikult ohvriterohke. Pärast külma sõja lõppu on merevägi asunud neid laevu suuremate ja võimekamate vastu vahetama.
Baasid
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Norra mereväebaasid
Norra mereväebaaside näiteid:
- Haakonsvern, Bergen (peamine mereväebaas).
- Ramsund, Harstadi ja Narviki vahel (erioperatsioonid)
- Trondenes fort, Harstad (rannikujäägrid)
- Karljohansvern, Horten (treeningubaas)