Nils Dacke

See artikkel räägib ülestõusu juhist; laeva kohta vaata artiklit Nils Dacke (laev)

Nils Dacke (surnud juulis 1543) oli Rootsi talupoeg, kuningas Gustav I vastase ülestõusu (Dacke-vaenuse) juhtfiguur.

Dacke oli pärit tolleaegselt Taani ja Rootsi piirialalt Smålandist. Ta paistis juba 1530. aastatel silma kuningavastase meelsusega, mille oli põhjustanud riigi katoliiklusevastane poliitika, üha kasvavad maksunõudmised ning piirikaubanduse keelamine. 1536. aastal mõisteti ta süüdi foogti tapmises ning pidi trahviks maksma kümme härga.

1542. aastal algas Smålandis suur ülestõus, mis oli suurelt osalt Dacke poolt juhitud. Olukorra ohtlikkust alahinnanud Gustav I saatis Dacke vastu saksa palgasõdurite väesalga, kuid need ei saavutanud edu. Peagi oli Dacke kontrolli all kogu maakond ning sama aasta novembris sõlmisid tema ja kuningas vaherahu. Nii sai Dackest ajutiselt kogu Smålandi valitseja. Ta taastas katoliku liturgia, piirikaubanduse ning püüdis kuningaga ka kompromissile jõuda, et neid muudatusi kinnistada. Gustav andiski petlikke lubadusi, valmistudes samal ajal juba uueks ja palju jõuliseks sõjaliseks pealetungiks. 1542. aasta lõpus ja 1543. aasta alguses pakkusid Dackele abi mitmed Põhja-Saksa vürstid, eriti Mecklenburgi hertsog Albrecht VII, kes lootis Rootsi kuningaks saada. Vana unioonikuninga Christian II sugulased lootsid samas Smålandi ka Kalmari uniooni taastamiseks ära kasutada. Dacke lükkas aga kõik need pakkumised tagasi.

1543. aasta alguses alustasid Gustav I väed uut pealetungi Smålandile. Sedakorda said talupojad lüüa ning Dacke põgenes. Taani-Rootsi piiril saadi talle aga jälile ning ta lasti maha. Gustav käskis hävitada kogu tema perekonna, teistele mässajatele andis aga üldiselt armu. Pärast seda muutus Gustavi sisepoliitika tunduvalt mõõdukamaks ning ettevaatlikumaks.