Nikolai Pärna

Nikolai Pärna (perekonnanime rööpkuju: Paerna, 18. detsember (vkj 6. detsember) 1878 Tartu – 28. november 1923 Petrograd) oli Eesti arstiteadlane ja füsioloog.

Elulugu

Lõpetas 1902 Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika-teaduskonna, 1908 Peterburi Sõjameditsiiniakadeemia (oli Nikolai Vvedenski ja Vladimir Behterevi õpilane), meditsiinidoktor (1914), väitekiri "О функциональных изменениях нерва и мышцы при пропускании постоянного тока: из Физиологической лаборатории проф. Н. Е. Введенского при С.-Петербургских Высших женских курсах: диссертация на степень доктора медицины". 1914–1917 arstina I maailmasõjas, 1917–1923 Peterburi Ülikooli õppejõud (aastast 1919 professor).

Teadustöö

Uurimusi närvi- ja lihasefüsioloogia, sisenõristuse ja (ühe esimesena maailmas) biorütmide vallast. Oma närviimpulsside lühiajalise blokeerimise meetodiga ("Pärna primaarne anooddepressioon") oli nn kahe pidurdustüübi teooria (L. Vassiljev) loomisel eelkäijaks.

Isiklikku

Nikolai Pärna oli kösterkooliõpetaja Jakob Peerna ja Carl Robert Jakobsoni õe Natalie Johanson-Pärna poeg. Tema kaksikvend oli paleontoloog Elmar Pärna ja õde haridustegelane Marta Pärna.

Teoseid

• Об электротонических изменениях проводимости нерва = Ueber die elektrotonischen Veränderungen in der Leidungstätigkeit der Nerven. Юрьев, 1913
• Окрашивание слуховых представлений. Пг, 1914
• Das Wellenphänomen des Lebens. Periodische Schwankungen im Seelenleben des Menschen. Leipzig, 1923
• Сон и его значение. Пг, 1923
• Строители живого тела: очерки физиологии внутренней секреции. Л, 1924
• Питание и жизнь. Обмен веществ и обмен энергии у человека, Л, 1925
• Rütm, elu ja looming. // Loomingu raamatukogu (1978) 50/51.

Kirjandus

• EE 14, 392
• Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. Tallinn, 1968– IV, 84
• LR (1978) 50/51.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.