Nikolai Bäuerle
Nikolai Bäuerle (8. oktoober/20. oktoober 1892 Tallinn – 22. detsember 1946 Leipzig) oli Eesti vaimulik.
Õppis aastatel 1902–1903 Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, aastatel 1908–1910 Kuldiga maagümnaasiumis ning aastatel 1903–1908 ja 1910–1911 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1911–1915. Oli aastatel 1915–1917 prooviaastal Põlva Püha Neitsi Maarja koguduses Johann Christoph Schwartzi juures. Ordineeriti 27. veebruaril 1918 õpetajaks.
Oli aastatel 1917–1918 Võru praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 1918–1920 oli ta Valga Peetri koguduse adjunktõpetaja, olles samaaegselt Valga koolides usuõpetajaks. Aastatel 1920–1927 oli ta Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja. Aastal 1927 astus ta EELK-st välja ja asutas luterliku vabakiriku, mille õpetajana tegutses aastatel 1927–1939. 1929 hakkas ta välja andma ajakirja Luterlane, mis ilmus kuus aastat. Ajakirja eeskujudeks nimetas Bäuerle Ameerikas ilmunud ajakirju Der Lutheraner ja Lutheran Witness ning Soome Luterilainenit.
Lahkus aastal 1939 Saksamaale, jätkates vabakiriklikku tegevust Gotenhafenis (Gdynias, Pomorze vojevoodkonnas), Graudenzis (praegu Grudziądz, Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas), aastast 1945 oli luterliku vabakiriku teenistuses Leipzigis[1][2].