Nikita Budka

Nikita Budka

Nikita Budka (ukraina keeles Микита Михайлович Будка; 7. oktoober 1877 Dobromirka – 1. oktoober 1949 Karaganda oblast) oli Ukraina Kreekakatoliku Kiriku piiskop. Ta kanoniseeriti 27. juunil 2001 pühakuks.

Ta sündis aastal 1877 talupoja perekonnas Dobromirka külas Galiitsias, Austria-Ungaris (praeguse haldusjaotuse järele Zbaraži rajoonis Ternopili oblastis). Pärast keskhariduse omandamist aastal 1897 läbis ta Viinis sõjaväeteenistuse. Aastal 1905 sai ta Innsbruckis teoloogilise hariduse; 25. oktoobril 1905 pühitseti ta piiskop Andrei (Šeptõtskõi) poolt preestriks. Oma vaimuliku ametis pööras ta erilist tähelepanu Ukraina emigrantidele, külastades ukrainlaste diasporaasid Saksamaal, Brasiilias, Argentinas ja Kanadas.

15. juulil 1912 pühitses Rooma Paavst Pius XI ta Patara titulaarpiiskopiks ja Ukraina kreekakatoliiklaste piiskopiks Kanadas, kus ta pani aluse Ukraina kreekakatoliku metropoolia edasisele arengule. Aastal 1924 kutsus ta Yorktownis kokku kreekakatoliku vaimulike esimese nõukogu. Aastal 1927 astus ta tagasi, säilitades aupiiskopi tiitli.

Aastal 1928 naasis ta tervise halvenemise tõttu Ukrainasse ja sai Lvivi generaalvikariks. Ta tegeles Neitsi Maarja pühamu taastamisega Zarvanõtsjas.

11. aprillil 1945 arreteerisid Nõukogude salateenistused ta koos teiste Ukraina kreekakatoliku kiriku piiskoppidega. Kohus mõistis ta 8 aastaks erirežiimi laagritesse ja määras ametisse kandma Kasahstani, kus ta 1. oktoobril 1949 Karaganda lähedal laagris raske töö tõttu suri. Matmiskoht on teadmata, kuigi on tõendeid selle kohta, et ta maeti ühele Karlagi kalmistule Karazhari küla lähedal.

27. juunil 2001 kanoniseeriti ta paavst Johannes Paulus II poolt pühakuks.