Niguliste monstrants

Niguliste monstrants ehk Ryssenbergi monstrants on 1474.–1477. aastatel Tallinnas valminud ja Niguliste kirikule kuulunud kullatud hõbedast monstrants, mille valmistas kullassepp Hans Ryssenberg. Ese kingiti Põhjasõja ajal 18. sajandil Venemaale ja asub praegu Ermitaažis Peterburis.

Niguliste monstrants on oma mõõtmete ja kaunistuste rohkuse ning meisterliku teostuse poolest erakordne terve Euroopa kunsti kontekstis.

Kirjeldus

Monstrants on enam kui meetrikõrgune (112 cm) ja üleni kullatud, selle kere on kujundatud hilisgooti kirikutornina, mis toetub pungisega ja kuuesiirulise kabjaga jalale. Kirikutorni meenutav kere on kaetud ohtrate gooti arhitektuurist laenatud ehisdetailidega, nagu miniatuursete piilarite, konsoolide, tugikaarte, fiaalide ja veesülititega. Kere on jaotatud kolmeks korruseks.

Kõige alumisel korrusel on klaassilinder, milles kahele põlvitavale inglikujule toetub pühitsetud hostia hoidmiseks mõeldud poolkuukujuline klamber. Silindri ümber on raamistusele lisatud vääriskive, millest osa on tänaseks kadunud. Silindrit raamivas tornis on arhitektuursetes niššides apostlifiguurid, kunagisest kuuest kujust on säilinud viis.

Torni keskmisel korrusel on arhitektuurse raamistusega nišis "Neitsi Maarja Jeesuslapsega". Torni kõrgeimal korrusel on nišis sõdurpühaku kuju, keda on peetud Tallinna kaitsepühakuks pühaks Viktoriks. Torni tipus on rist, õieti krutsifiks, mille tagumisel küljel on kujutatud seisvat neitsi Maarjat.

Monstrantsi kere alumise serva külge on vastaskülgedele kinnitatud kaks kellukest, mis helisesid pühitsetud hostiaga monstrantsi ülestõstmisel.

Monstrantsi keret toetab 38 cm kõrgune tugev jalg, mille keskel on kinnihoidmist hõlbustav tahuline pungis. Monstrantsi kuuesiiruline kabi on kaunistatud graveeringutega, mis kujutavad pühakuid Nikolaust ja evangelist Johannest ning Jeesuslast näitamas kannatusriistasid. Kabjale graveeritud tekstilindil seisab daatum "Meie Issanda aastal 1474" ja alamsaksakeelne tekst "Hans Ryssenberg on selle monstrantsi teinud Jumala abiga. Aamen. Andku Jumal meile kõigile igavene elu."

Ajaloost

Monstrantsi tellisid Niguliste eestseisjad ja selle valmistamine võttis mitu aastat, monstrants kullati alles 1477. Eseme valmistamine läks maksma rohkem kui toona oli kivist elumaja hind Tallinnas. Pärast reformatsiooni jäi monstrants kasutuselt kõrvale ja seisis Niguliste varakambris. 1711. aastal kinkis Tallinna raad monstrantsi vürst Menšikovile, kes andis selle Peeter I-le. 19. sajandi lõpul jõudis väärisese koos teiste Kunstkamera varadega Ermitaaži kogudesse.

1969. aastal toodi monstrants Leningradist Tallinna ja seda eksponeeriti eesti metallikunsti ajaloolisel ülevaatenäitusel Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis:

"Ülekaalukana jäi näitusel kõlama kaasaja metallikunst, kusjuures vanem periood kumas sellest läbi ilmeka ja kunstiküpse tagapõhjana. Esitatu oli meie vaatajaskonnale paljus tundmatu. Teoseid saadi erinevatelt muuseumidelt ja erakogudest. Sensatsioonilisem neist oli vahest 15. sajandi Tallinna meistri Ryssenbergi monstrantsi eksponeerimine. Teatavasti on see töö juba veerand tuhat aastat kodulinnast eemal olnud ja kuulub praegu Riiklikule Ermitaažile."

Kirjandus

• A. Mänd. Niguliste monstrants. – 101 Eesti kullassepateost. Varrak, Tallinn, 2018. lk 12–13
• M. Raud-Pähn. Kokkuvõte. Ryssenberchi monstrants. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 13, jaanuar 2006; lk 52–53
• M. Raud-Pähn. Den Ryssenberchska monstransen. Ett bidrag till guldsmedskonstens historia i Tallinn. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 13, jaanuar 2006; lk 23–51 (artikkel rootsi keeles; palju detailseid illustratsioone must-valgete fotodena)