Neutronipomm
Neutronipomm (enhanced radiation weapon – suurendatud kiirgusega relv)[1][2] on suhteliselt väikse võimsusega (1–5 kt ekv. plahvatusjõuga) termotuumarelv, mille ehitusviis on nii optimeeritud, et plahvatusel eralduks maksimaalselt neutronkiirgust.[3][4]
Ühekilotonnise ekv. lõhkejõuga neutronipommi toime on lokaalne, see tähendab, et pomm pole mõeldud suurte alade (linnade, riikide) hävitamiseks, vaid mingite kindlate sihtmärkide kahjustamiseks. Neutronkiirgus tungib hästi läbi soomuse ja kuni meetri sügavuse pinnase. Neutronipomm on loodud hävitama kõike elusat, kuid ei kujuta samal ajal ehitistele ja seadmetele suurt ohtu, kuna selle plahvatuse lööklaine ja soojuskiirguse toime on aatomipommiga võrreldes nõrgemad, seevastu suhteliselt lühiajaline neutronkiirguse toime on valdav.[5]
Tööpõhimõte
[muuda | muuda lähteteksti]Neutronipomm on oma olemuselt väike vesinikupomm, mille sekundaarse, tuumasünteesil põhineva laengu ümber on neutroneid neelava uraan-238-st kesta asemel ainult berülliumist neutronipeegeldi. Neutronipommi erinevuseks teistest tuumarelvadest on neutronkiirguse suurem osakaal ning lööklaine, radioaktiivse saaste ja soojuskiirguse väiksem osakaal relva toimes. Neutronipommi leiutaja Samuel T. Cohen arvas, et selle pommi gamma-, neutroni- ja röntgenikiirguse osakaalu on võimalik suurendada isegi kuni 80%-ni tuumalaengu summaarsest energiast.[6]
| Energia liik | Aatomi-
pomm, % |
Neutroni-
pomm, % |
|---|---|---|
| Lööklaine | 50 | 40 |
| Soojuskiirgus | 35 | 25 |
| Radioaktiivne saaste | 10 | 5 |
| Gamma-, neutroni- ja röntgenikiirgus | 5 | 30 |
Neutronipommi plahvatusega kaasneval lööklainel ja soojuskiirgusel võib olla kahjustav mõju ehitistele, kuid see on siiski teiste tuumarelvadega võrreldes oluliselt väiksem.[8]
Neutronkiirguse toimel võib soomustatud tehnika muutuda radioaktiivseks ja seetõttu lühemaks või pikemaks ajaks kasutuskõlbmatuks.
Ballistiliste rakettide vastane toime põhineb sellel, et neutronipommi plahvatusel vabanev neutronkiirgus käivitab plahvatuskoha läheduses olevates tuumalõhkepeades osalise tuumalagunemisprotsessi, mis kahjustab nende plahvatusvõimet. Aga ka neutronkiirguse elektroonilisi seadmeid (pooljuhte) kahjustaval mõjul.[4]
Poole kilomeetri kõrgusel õhus toimuva ühe kilotonnise võimsusega neutronipommi plahvatuse epitsentri ümber on umbes 800 m raadiusega (2 ruutkilomeetri suurune) ala, kus kiirgusdoos ületab 8000 rad ehk 80 Gy, mis surmab varjumata isikud silmapilkselt. Neutronkiirguse kahjustav toime erineb lööklaine, gamma-, röntgeni- ja soojuskiirguse toimest. Neutronkiirguse mõju all olevas inimorganismis põrkuvad neutronid rakutuumade ehituses olevate prootonitega, mille tagajärjel kromosoomid lagunevad, põhjustades rakutuumade paisumise ja purunemise. See omakorda toob kaasa kudede elutegevuse lõppemise.[6]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Neutronipommi peamine strateegiline kasutusala on ballistiliste rakettide kahjutuks tegemine ning neutronipommiga ründava osapoole isikkoosseisu läheduses paikneva vastase sõjaväelise isikkoosseisu hävitamine.[4] Neutronipomm on taotluslikult väiksema plahvatusliku toimega kui teised tuumarelvad.[9] Plahvatuskohast laiali paisatud kiired neutronid aeglustuvad ja lõpuks neelduvad isegi õhus, see ei lase neutronkiirgusel kaugustesse kanduda. Neutronkiirguse lokaalne toime saabub aga kiiresti.[10]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Neutronipommi kontseptsioon loodi 1958. aastal Lawrence Livermore'i Riiklikus Laboratooriumis. Neutronipommi leiutas Ameerika Ühendriikide füüsik Samuel T. Cohen. Esimest korda testiti pommi 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. Teistes riikides, nagu Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Hiina testiti neutronipomme ajavahemikul 1970–1980.[11] Ameerika Ühendriikide relvastusse võeti neutronipomm 1974. aastal.[5] 1990. aastatel loobusid Ameerika Ühendriigid seoses külma sõja lõpuga neutronipommide relvastuses hoidmisest ning kõik neutronipommi tehnoloogiat kasutavad lõhkepead ja haubitsamürsud eemaldati relvastusest.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Wayne Biddle (15. november 1981). "NEUTRON BOMB: AN EXPLOSIVE ISSUE". The New York Times (inglise keeles). Vaadatud 29. detsember 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Roland E. Langford (2004). "Introduction to Weapons of Mass Destruction: Radiological, Chemical, and Biological". John Wiley & Sons. ISBN 9780471465607. lk 76.
- ↑ "Neutronipomm". Eesti Entsüklopeedia veebiversioon. 4. detsember 2017.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Anne Marie Helmenstine, Ph.D. (23.03.2017) "What Is a Neutron Bomb?" https://www.thoughtco.com/what-is-a-neutron-bomb-604308 (7.11.2017)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 The Editors of Encyclopædia Britannica.(20. juuli 1998). "Neutron bomb". https://www.britannica.com/technology/neutron-bomb (07.11.17.)
- ↑ 6,0 6,1 Mark Strauss (19.09.2014). "Though It Seems Crazy Now, the Neutron Bomb Was Intended to Be Humane" https://web.archive.org/web/20171205042111/https://io9.gizmodo.com/though-it-seems-crazy-now-the-neutron-bomb-was-intende-1636604514 (7.11.17.)
- ↑ Sci/TechNeutron bomb: Why 'clean' is deadly http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/395689.stm (17.11.17)
- ↑ James N. Gibson, 1996 Complete List of All U.S. Nuclear Weapons (14.10.2006) http://nuclearweaponarchive.org/Usa/Weapons/Allbombs.html (12.11.17)
- ↑ The Neutron Bomb http://www.atomicarchive.com/Fusion/Fusion5.shtml (12.11.17)
- ↑ CONVENTIONAL AND NUCLEAR WEAPONS - ENERGY PRODUCTION AND ATOMIC PHYSICS. NATO HANDBOOK ON THE MEDICAL ASPECTS OF NBC DEFENSIVE OPERATIONS:https://fas.org/nuke/guide/usa/doctrine/dod/fm8-9/1ch2.htm (12.11.17)
- ↑ Robert D. McFadden (December 1, 2010). "Samuel T. Cohen, Neutron Bomb Inventor, Dies at 89". The New York Times.http://www.nytimes.com/2010/12/02/us/02cohen.html?pagewanted=all (29.10.17.)