Nekroos
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamiku eukarüootsete elusorganismide osa (elundi, koe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.[1]
Nekroosi võivad põhjustada mitmed tegurid ja organismid. Taimedel on loomadest erinevad signaalmolekulide rajad ning taimekudedes võivad nekroosi ehk nekrootilise ülitundlikkuse vastuse (ingl hypersensitivity response) esile kutsuda nii toitainete vaegus, viirused, bakterid, ümarussid kui ka stress.
Loomadel
[muuda | muuda lähteteksti]Inimestel
[muuda | muuda lähteteksti]Morfoloogiliselt võib nekroose liigitada järgmiselt:
- Koagulatsiooni nekroos
- Infarkt
- Kaseoosne nekroos
- Pseudomembranoosne nekroos
- Fibrinoidne nekroos
- Vahajas ehk Zenkeri nekroos
- Osteonekroos
- Lipolüütiline nekroos
- Kuiv gangreen
- Kollikvatsiooni nekroos
Kasvaja nekrotiseerumine
[muuda | muuda lähteteksti]Pahaloomuliste kasvajate kasv on nii kiire, et tihti ei jõua verevarustus kasvajarakke vajalike toitainetega varustada ning seetõttu tekib pahaloomulistes kasvajates nekroos. Esineb mitmesuguseid kasvaja nekroosi tüüpe: kasvajarakkude kokkupuutel väliskeskkonnaga ja võimaliku anaeroobse infektsiooniga tekib kasvajas ja elundis gangreen (nt emakavähi korral), nekroosi kasvajast väljamurdumisel tekib kasvaja haavandumine, õõneselundis tekib mulgustus, näärmekasvajates (nt rinnavähk, eesnäärmevähk) tekib komedonekroos.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 508:2004.
- ↑ Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 206, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Nekroos ja apoptoos
- Lori Norris, Necrosis Plant Diseases (vaadatud 12.04.2014) (inglise keeles)