Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei | |
|---|---|
| Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei | |
.svg) | |
| Esimees |
Anton Drexler (1920–1921) Adolf Hitler (1921–1945) Martin Bormann (1945) |
| Asutamine | 24. veebruar 1920 - 10. oktoober 1945 |
| Peakorter | Pruun maja, München, Saksamaa |
| Ideoloogia |
Paremäärmuslus: Natsionaalsotsialism Lebensraum Pangermanism |
| Liikmete arv |
Alla 60 (1920) 8,5 miljonit (1945) |
| Meediakanal | Völkischer Beobachter |
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal. NSDAP asutati 24. veebruaril 1920.[1] Alates 28. juulist 1921 oli partei esimees Adolf Hitler.[2] NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast Weimari vabariigi langemist NSDAP liidri Adolf Hitleri juhtimisel üles totalitaarne riik, niinimetatud Kolmas Reich (1933–1945).
14. juulil 1933. aastal võeti Saksamaal vastu seadus, mis keelas riigis kõikide teiste parteide tegevuse peale NSDAP.
1932. aasta lõpus oli Natsionaalsotsialistlikul Saksa Töölisparteil 850 000 liiget[3],1939. aastal aga kuulus Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse 5,3 miljonit ja 1945. aastal 8,5 miljonit inimest[4].
Pärast Teise maailmasõja lõppu kuulutati Nürnbergi tribunali otsusega NSDAP koos SD ja SS-iga kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest vahistati (välja arvatud Adolf Hitler, kes sooritas 30. aprillil 1945 enesetapu) ja mõisteti süüdi inimsusvastastes kuritegudes.
Parteiorganid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sturmabteilung (SA)
- Schutzstaffel (SS)
- Sicherheitsdienst (SD)
- Hitlerjugend
Parteiliikmed (osaline)
[muuda | muuda lähteteksti]- Juhtivad poliitikud
- Martin Bormann (1900–1945)
- Hans Frank (1900–1946)
- Joseph Goebbels (1897–1945)
- Hermann Göring (1893–1946)
- Rudolf Heß (1894–1987)
- Reinhard Heydrich (1904–1942)
- Heinrich Himmler (1900–1945)
- Adolf Hitler (1889–1945)
- Joachim von Ribbentrop (1893–1946)
- Ernst Röhm (1887–1934)
- Alfred Rosenberg (1893–1946)
- Baldur von Schirach (1907–1974)
- Arthur Seyß-Inquart (1892–1946)
- Albert Speer (1905–1981)
A–E
[muuda | muuda lähteteksti]- Teised poliitikud ja funktsionäärid
- Wilhelm Adam, Friedrich Pauluse adjutant
- Ludolf-Hermann von Alvensleben, Heinrich Himmleri adjutant
- Max Amann
- Benno von Arent
- Heinz Auerswald,
- Artur Axmann
- Erich von dem Bach-Zelewski
- Herbert Backe
- Alfred Baeumler
- Karl Becker
- Paul Behncke
- Gottlob Berger
- Alfred-Ingemar Berndt
- Werner Best
- Hans Biebow
- Karl Blessing
- Werner von Blomberg
- Hans Friedrich Blunck
- Ernst Boden
- Ernst Wilhelm Bohle
- Horst Böhme
- Ernst Boepple
- Philipp Bouhler
- Viktor Brack
- Otto Bradfisch
- Karl Brandt
- Walther von Brauchitsch
- Arno Breitmeyer
- Wilhelm Brückner
- Erwin Bumke
- Josef Bürckel
- Ernst Busch
- Karl Cerff
- Friedrich Christiansen
- Leonardo Conti
- Kurt Daluege
- Theodor Dannecker
- Wilhelm Decker
- Albert Derichsweiler
- Rudolf Diels
- Josef "Sepp" Dietrich
- Otto Dietrich
- Artur Dinter
- Herbert von Dirksen
- Karl Dönitz
- Julius Heinrich Dorpmüller
- Otto-Heinrich Drechsler
- Horst Dreßler-Andreß
- Theodor Duesterberg
- Karl Friedrich von Eberstein
- Kurt Eggers
- Adolf Eichmann
- August Eigruber
- Franz von Epp
- Hermann Esser
- Hasso von Etzdorf
F–K
[muuda | muuda lähteteksti]- Andreas Feickert, 1934–1936
- Karl Fiehler
- Eugen Fischer
- Hugo Fischer
- Ludwig Fischer
- Friedrich Flick
- Richard Foerster
- Albert Forster
- Karl Hermann Frank
- Walter Frank
- Roland Freisler
- Alfred Eduard Frauenfeld
- Wilhelm Frick
- Hans Fritzsche
- Walther Funk
- Kurt Gauger
- Edmund Geilenberg
- Achim Gercke
- Paul Giesler
- Odilo Globocnik
- Richard Glücks
- Wilhelm Grau
- Ulrich Greifelt
- Arthur Greiser
- Friedrich Grimm,
- Wilhelm Grimm,
- Walter Groß,
- Friedrich Franz Graf von Grote
- Kurt Gruber
- Hans F. K. Günther
- Franz Gürtner
- Wilhelm Gustloff
- Arthur Julius Gütt
- Leopold Gutterer
- Eugen Hadamovsky
- Wilhelm Haegert
- Karl Ritter von Halt
- Ernst Hanfstaengl
- Karl Hanke
- Karl Ernst Haushofer
- Werner Georg Haverbeck
- Franz Hayler
- Heinrich Heim, Bormanni adjutant
- Edmund Heines
- August Heißmeyer
- Adolf Helbok
- Konrad Henlein
- Otto Herzog
- Walter Hewel
- Werner Heyde
- Konstantin Hierl
- Erich Hilgenfeldt
- Hans Hinkel
- August Hirt
- Leopold von Hoesch
- Franz Hofer
- Albert Hoffmann
- Hermann Höfle
- Reinhard Höhn
- Karl Holz
- Franz Josef Huber,
- Adolf Hühnlein
- Alfred Hugenberg
- Karl Jäger
- Dietrich von Jagow
- Ernst Jarosch
- Friedrich Jeckeln
- Hans Jeschonnek
- Hanns Johst
- Rudolf Jordan
- Rudolf Jung
- Hans Jüttner
- Ernst Kaltenbrunner
- Károly Kampmann
- Herbert Kappler
- Franz Karmasin
- Siegfried Kasche
- Karl Kaufmann
- Hans Kehrl
- Hanns Kerrl
- Emil Ketterer
- Kurt Georg Kiesinger
- Dietrich Klagges
- Wilhelm Kleinmann
- Kurt Klemm
- Helmut Knochen
- Günther Knobloch
- Erich Koch
- Wilhelm Koppe
- Erich Kordt
- Oskar Körner
- Carl Krauch
- Erwin Kraus
- Willi Krause, alias Peter Hagen
- Friedrich "Fritz" Krebs
- Wilhelm Kreis
- Hannes Kremer
- Ernst Krieck
- Hans Kriegler
- Bernhard Krüger
- Friedrich-Wilhelm Krüger
- Gerhard Krüger
- Carl Krümmel
- Gustav Krupp von Bohlen und Halbach
- Wilhelm Kube
- Otto von Kursell
L–R
[muuda | muuda lähteteksti]- Hans Heinrich Lammers
- Hartmann Lauterbacher
- Johann von Leers
- Rudolf Lehmann
- Adolf Lenk
- Fritz Lenz
- Josef Leopold
- Robert Ley
- Karl Lindemann
- Julius Lippert
- Kurt Lischka
- Dietrich Loder
- Wilhelm Friedrich Loeper
- Bruno Loerzer
- Hinrich Lohse
- Werner Lorenz
- Georg Lörner
- Hanns Ludin
- Martin Luther
- Viktor Lutze
- Hans Georg von Mackensen
- Waldemar Magunia
- Alexander Mair
- Hans-Joachim Marseille
- Emil Maurice
- Kurt Mayer
- Guido von Mengden
- Rudolf Mentzel
- Alfred Meyer
- Konrad Meyer
- Erhard Milch
- Rudolf Mirbt
- Eberhard Wolfgang Möller
- Franz Moraller
- Gustav Adolf Steengracht von Moyland
- Reinhold Muchow
- Hermann Muhs
- Ludwig Müller
- Martin Mutschmann
- Werner Naumann
- Arthur Nebe
- Hermann Neef
- Hermann Neubacher
- Karl Neuhaus
- Karl Neumann
- Konstantin Freiherr von Neurath
- Hans-Jürgen Nierentz
- Carl Albrecht Oberg
- Otto Ohlendorf
- Wilhelm Ohnesorge
- Ewald Oppermann
- Werner Osenberg
- Otto Paul
- Franz Pfeffer von Salomon
- Hans Pfundtner
- Henry Picker
- Karl Heinz Pintsch
- Paul Pleiger
- Oswald Pohl
- Johannes Popitz
- Franz Rademacher
- Arnold Raether
- Rudolf Rahn
- Friedrich Rainer
- Erich Rajakowitsch
- Walther Rauff
- Hermann Rauschning
- Hanns Albin Rauter
- Wilhelm Reinhard
- Fritz Reinhardt
- Theodor Adrian von Renteln
- Rolf Rienhardt
- Robert Ritter
- Hermann Röchling
- Heinrich Roellenbleg
- Bernhard Rust
...
Partei ütlused, tunnuslaused, hümn
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast NSDAP võimule saamist tervitati Hitlerit ja teisi tähtsaid isikuid ütlusega"Heil Hitler!".
NSDAP hümn oli "Horst Wessel Lied". Natsionaalsotsialistliku Saksamaa deviis oli Ein Volk, ein Reich, ein Führer ('üks rahvas, üks riik, üks juht').
Parteist väljaheidetud
[muuda | muuda lähteteksti]Hitleri testamendi teise osa kohaselt (29. aprill 1945) heitnud "füürer" Hermann Göringi ja Heinrich Himmleri NSDAP-st välja. Saksa presidendiks ja Wehrmachti ülemjuhatajaks määras "füürer" Karl Dönitzi.(Neumann ja Eberle 2013:165 [5])
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Die Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (NSDAP) Lebendiges Museum Online
- ↑ Nazi Germany – The Nazi Party historyonthenet.com
- ↑ Nicholas Stargardt. The German war : a nation under arms, 1939-45. London : Vintage, 2016, lk 9
- ↑ Die NSDAP 1933-1945 Lebendiges Museum Online
- ↑ Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle, "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", 2013