Narva linnamüür

Narva linnamüür oli Narva linna ümber ehitatud ja tänapäevaks mittesäilinud linnamüür.

Narva linnamüür ehitati Liivimaa ordu ajal 14. sajandi lõpus.^[1] Kunstiajaloolase Kaur Alttoa arvates polnud algselt linnamüür linna ümber tervikuna, oletatavasti puudus see looduslikult hästi kaitstud idaküljel.^[1]

Linnamüüri pikkus oli umbes üks kilomeeter, paksus oli kuni kaks meetrit ja ülemises osas olid kaitsekäigud ja laskeavad.^[1] Narva Hermanni linnuse (2,60 ha) ja linna (14,60) ringmüüriga ümbritsetud pindala oli 17,20 hektarit^[2].

Narva linnamüüris oli neli väravat: Viru värav läänes, Karjavärav põhjas, jõesadamasse viiv Vana värav idas ja Vee- ehk Väikevärav kagus.^[3] Väravad olid üle löödud raudplaatidega, nende ees olid tõstesillad. Linnamüüri kindlustasid vähemalt seitse torni, mille nimed pole teada. Nad asetsesid müüride perimeetril ja paiknesid peamiselt väravate juures.^[1]

Müüri ümbritses vallikraav.^[3]

Ordu aja lõpu poole linnamüüri täiendati eesväravatega. Keskaegsed müüritornid kohandati suurtükitornideks ehk rondeelideks ja võeti kasutusele suurtükkide tarbeks. Hiljem ehitati need ümber. Kaks rondeeli on tänapäevani linnuse läänehoovi nurkades säilinud.^[3]

1558 vallutasid Liivimaa ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased, kes tulistasid linnamüüri sisse kahe päeva jooksul suured augud. Pärast Narva vallutamist alustati Rootsi kuninga Johan III käsul uuendustöid, mille käigus tugevdati olemasolevaid kindlustusi. Linnamüüri nurkadesse ehitati keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud tornid ehk basteid. 17. sajandi alguses kindlustati linnamüüri mullavallidega.^[3]

1582. aastal alustati väravate kohale bastionide ehitamist. Väravavaheline keskaegne linnamüür jäeti kurtiinvalli, mis ühendas kindluse kaht bastioni ühendav tagasiastuv sirge peavallilõiguna, tugimüüriks.^[4]

1777. aastal anti korraldus Narva linnamüüri jäänuste lammutamiseks.^[5]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Keskaegsest Narvast - linnast ja müürist
↑ Valner Krinal, EESTI MAJANDUSAJALUGU. Õppevahend majandusteaduskonna I kursuse üliõpilastele. TARTU ÜLIKOOL, TARTU 1992. lk 46
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 "Narva bastionid". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2016. Vaadatud 19. märtsil 2016.
↑ Jevgeni Kaljundi. "Uusaegsed kindlustused". // "Narva". Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 181
↑ Jevgeni Kaljundi. "Keskaegsed kindlustused". // "Narva". Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 181

Vaata ka

Narva kindlus

Kirjandus

Jevgeni Kaljundi. "Keskaegsed kindlustused". // "Narva". Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 181
Jevgeni Kaljundi. "Uusaegsed kindlustused". // "Narva". Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 181–183

[jaakjuske-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Keskaegsest Narvast - linnast ja müürist

[2] Valner Krinal, EESTI MAJANDUSAJALUGU. Õppevahend majandusteaduskonna I kursuse üliõpilastele. TARTU ÜLIKOOL, TARTU 1992. lk 46

[virtuaaltuur-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 "Narva bastionid". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2016. Vaadatud 19. märtsil 2016.

[4] Jevgeni Kaljundi. "Uusaegsed kindlustused". // "Narva". Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 181

[5] Jevgeni Kaljundi. "Keskaegsed kindlustused". // "Narva". Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 181

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]