Narva Muuseum
Narva Muuseum on muuseum Peterburi maantee 2, 20308 Narva. Muuseum asutati aastal 1933[1], kui Peeter I muuseum (asutatud 1865) ja G. ja S. Lavrentsovi nimeline Narva Linnamuuseum (asutatud 1913) ühendati.[2][1]
Narva muuseumi kunstikogule pani aluse perekond Lavrentsovi kunstikogu, mille Glafiira Lavrentsova pärast oma surma 1913. aastal linnale pärandas.[3] Kunstikogu peeti omal ajal vene kunsti osas Baltimaade parimaks.[3] Lisaks maalidele ja graafikale sisaldas kogu tarbekunsti, miniatuure ning etnograafilisi esemeid.[3]
22. juulil 1950 avas muuseum Narva ajaloo ekspositsiooni.[1]
Aastal 1977 moodustati Narva Muuseumi filiaalina Kreenholmi manufaktuuri muuseum, mis 1992. aastal lõpetas filiaalina tegevuse ning selle kogud omandas Narva Muuseum.[1]
Aprillis 1991 avas muuseum Narva Muuseumi kunstigalerii.[1]
2024. aastal lõppesid kaheksa aastat kestnud renoveerimistööd Narva Hermanni linnuses, mis läksid maksma ligi kuus miljonit eurot. Esimeses etapis avati renoveeritud konvendihoone koos uuendatud püsiekspositsiooniga ning teises etapis korrastati ka linnuse peahoov ning konserveeriti linnuse müüre.[4]
Muuseumi direktorid[2][muuda | muuda lähteteksti]
- 1950–1960 Ivan Faronov
- 1960–1979 Jevgeni Krivošejev
- 1979–1999 Eldar Efendijev
- 1999–2004 Aili Vester (kohusetäitja)
- 2004–2017 Andres Toode
- 2017–2021 Ivo Posti[5]
- 2021– Maria Smorževskihh-Smirnova[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Narva Muuseumi ajalugu(vaadatud 04.04.2016)
- ↑ 2,0 2,1 EE 12. köide, 2003: 363.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Evi Pihlak, Ado Vabbe, Kunst, 1933, lk 90
- ↑ "Narva muuseumi kaheksa aastat kestnud renoveerimistööd said läbi" ERR kultuur, 21. juuni 2024
- ↑ "Ivo Posti juhib Narva muuseumi järgnevad kaks aastat" kultuur.err.ee, 19. märts 2018
- ↑ Publikatsioonid
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Muuseumi koduleht
- "Uus juht tõi Narva muuseumi kriisist välja" ERR, 27. detsember 2018