Narva Issanda Muutmise peakirik
Narva Issanda Muutmise peakirik (vene keeles Спасо-Преображенский собор) oli vanim (esmamainitud 1442. aastal) paekivist ehitatud kirik Narvas, hilisema aadressiga Viru tänav 14.[1]
Kirik ehitati katoliikliku pühakojana. 1460. aasta tulekahjus kirik põles. See taastati kiiresti, 1467. aastal olid juba seinad püsti ja alustati katuse tegemist. Linna elanikkond kasvas kiiresti ja esialgne ehitis jäi väikeseks, seetõttu 16. sajandi alguses laiendati kirikut.[1]
Pärast reformatsiooni pühitseti kirik Jeruusalemma Johannesele ning seal hakati pidama luteriusu jumalateenistusi.[1], kirikut kasutas enne Narva vallutamist saksa kogudus ja kandis neil aastatel nime Narva Jeruusalemma Johannese kirik[2].
29. juunil (vkj) 1708 pühitseti kirik Issanda Muutmise kirikuks ja anti üle õigeusu kogudusele.[1]
18. sajandi teisel poolel tehti kiriku põhjapoolsele küljele juurdeehitis, kus oli Nikolai kõrvalaltar. Sellel oli hiljem omaette kogudus.
Narva Issanda Muutmise peakirik kannatas Nõukogude õhurünnakus märtsipommitamisel 1944, selle varemed lammutati 1950. aastatel.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Narva Issandamuutmise katedraal". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2016. Vaadatud 21. veebruaril 2016.
- ↑ Heinrich Johann Hansen, Geschichte der Stadt Narva, Gedrukt bey Heinrich Laakmann, 1858, seite 395