Naised ettevõtluses
Naised ettevõtluses moodustavad kõigist maailma ettevõtjatest umbkaudu kolmandiku.[1] Euroopa Liidus on üksikettevõtjate seas naisi 34,4% ja iduettevõtjate seas 30%.[2].
Ettevõtlust peeti enne 20. sajandit meeste pärusmaaks[3], kuid soolise võrdõiguslikkuse ideede levides ning jõudes ühiskondlikku tegelikkusse on naiste osalus ettevõtluses tõusnud tänapäevaks võrreldavaks meeste osalusega. Seejuures iseloomustab naiste motivatsiooni ettevõtluses osaleda pigem põhinemine vajadusel, samas kui ettevõtlusega tegelemise põhjuseks meeste hulgas on pigem võimaluse kasutamine. Ettevõtlus naiste seas on kõrgem arengumaades ja madalam arenenud maades.
Eesti naised ettevõtluses
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on ettevõtlus naiste seas kasvavas trendis, nt aastatel 2014‒2016 kasvas see 11,7 protsendi võrra.[4] Samas on jätkuvalt naisjuhtidega ettevõtete osakaal vaid 5 protsenti, kuigi Euroopa Liidu keskmine on tõusnud 10 protsendini[5] ning Eesti on naisettevõtluse indeksi 2015. aasta uuringu järgi maailmas 22. kohal.[6] 2017. aastal oli Eestis naiste osakaal kuni kolm ja pool aastat tegutsenud ettevõtjate seas ligi 12% (Lätis oli see 9,6%, Soomes 5,6% ja Saksamaal 3,1%).[7] Populaarseimad valdkonnad, kus naised ettevõtlust alustavad on tervise- ja sotsiaalteenuste ning hariduse valdkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus ning selliste professionaalsete teenuste pakkumine nagu näiteks finants, raamatupidamine ja administreerimine.[4]
Naisettevõtjaid koondavad Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ja Eesti Naisettevõtjate Liit, naiste osalust ettevõtluses on uurinud, seda edendavaid konverentse jmt üritusi korraldanud Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus. Naisuurimus- ja teabekeskus veab ka naisettevõtluse võrgustikku ning on koordineerinud poliitikasoovituste koostamist Eesti ettevõtluse kasvustrateegiasse 2014‒2020.[8]
Naised infotehnoloogia erialadel
[muuda | muuda lähteteksti]Olgugi et infotehnoloogia on valdkonnana Eestis eelisarendatud, siiski on SA Kutsekoja andmetel valdkonna sooline struktuur on tugevalt meestekeskne. Mehed moodustavad 71 protsenti põhikutsealade töötajatest, naised 29 protsenti, tarkvaraarendajate, elektroonikainseneride ja infotehnoloogiakompetentsiga juhtide hulgas küündib meeste osakaal 80 protsendini. Naisi on 55 protsenti tootmise operaatorite hulgas, tarkvaraanalüütiku ja -arhitekti põhikutsealal töötajatest on naised veidi alla poolte töötajatest.[9]
Naiste osakaalu tõstmise ning infotehnoloogia kui eriala populaarsuse tõstmiseks on Eestis sellised algatused nagu Tech Sisters ja Superheroes. Teaduskeskus Ahhaa osaleb tüdrukute seas STEM-erialade populariseerimise algatuses HYPATIA jpm.
Tuntud naisettevõtjaid Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- Kristel Kruustük
- Kaidi Ruusalepp
- Eva-Maria Õunapuu
- Katriin Jüriska
- Kriss Soonik-Käärmann
- Kristi Täht
- Karoli Hindriks
- Maire Forsel
- Kristi Saare
- Mari Tool
- Tiina Mõis
- Karin Rask
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Expert Capital and Perceived Legitimacy. Female-Run Entrepreneurial Venture Signalling and Performance
- ↑ Female entrepreneurs, Euroopa Komisjon
- ↑ "From Ideas to Independence A Century of Entrepreneurial Women". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2018. Vaadatud 18. märtsil 2018.
- ↑ 4,0 4,1 Uuring: naiste aktiivsus ettevõtluses on kasvanud, Riigikogu Arenguseire Keskus, 11. september 2017
- ↑ Naisettevõtluse olukord Euroopas, Praxis,
- ↑ "Female Entrepreneurship Index". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2018. Vaadatud 18. märtsil 2018.
- ↑ https://bpw-estonia.ee/naised-ettevotluses/
- ↑ Naisettevõtluse edendamine ja kasvustrateegiad, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, 2013
- ↑ Urve Mets, Rein Leoma (2016). "Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia" (PDF). SA Kutsekoda.