NSV Liidu õhukaitseväed

NSV Liidu õhukaitseväed
	NSV Liidu õhutõrje seniit-raketivägede väeliigi embleem
Tegev	1918–1992
Riik	NSV Liit
Haru	maavägi

NSV Liidu õhukaitseväed (Войска ПВО СССР, Войска противовоздушной обороны) oli NSV Liidu relvajõudude Nõukogude armee osa, mille ülesanne oli kaitsta NSV Liidu õhuruumi ja territooriumi ning täita iseseisvalt ja koostöös maa- ja merevägedega NSV Liidu relvajõudude Kindralstaabi määratud ülesandeid.

Juhtkond ja organisatsioon

Juhid

1954–1955, Nõukogude Liidu marssal Leonid Govorov
1955–1962, Nõukogude Liidu marssal Sergei Birjuzov
1962–1966, lennuväemarssal Vladimir Sudets
1966–1978, Nõukogude Liidu marssal Pavel Batitski
1978, lennuväe peamarssal Aleksander Koldunov
1987–1991, armeekindral Ivan Tretjak

1949. aastast eraldi väeliigina tegutsenud NSV Liidu õhukaitseväed koosnesid kolmest komponendist:

õhutõrje lennuvägi
õhutõrje seniit-raketiväed
õhutõrje raadiotehnilised väed

Õhukaitsevägede teenistus oli jagatud piirkondlike sõjaväeringkondade õhuarmeede tegevuspiirkondade (Valgevene, Ukraina, Baltikum ja Kesk-Aasia) alusel. 1960. aastal moodustati aga piirkondade kaitseks 7 õhuarmeed: 2., 4., 6., 8., 10., 11., 14., 19. õhukaitsearmee. 1963. aastal moodustati täiendavalt ka 12. õhukaitsearmee. Eraldi õhukaitse sõjaväeringkonnad olid moodustatud pealinna Moskva ja Apšeroni poolsaare naftatööstuspiirkonnakaitseks Bakuu lähedal.

1977. aastal reorganiseeriti pilootprojektina NSV Liidu Baltikumi liiduvabariikide ja Leningradi oblasti õhukaitset teostanud 6. üksik õhukaitsearmee (õhukaitsearmeele allunud hävituslennukid allutati NSV Liidu õhuvägedele ning õhukaitsevägedesse jäid vaid õhutõrjerelvastus ja raadiotehnilised väed) ning seejärel 1980–1981 likvideeriti ka Bakuu õhukaitsesõjaväeringkond.

Relvaliigid

Ründelennuvägi, mis omas erinevaid modifikatsioone kaug(strateegilis)- ja rinde(taktikalisi) pommitajaid. Need olid ette nähtud vaenlase sõjajõudude, tähtsate ehitiste, energiaobjektide ja sidekeskuste hävitamiseks. Eelistatud olid objektid vaenlase strateegilise ja taktikalise kaitse piirkonnas. Pommitajad võisid kanda nii harilikke kui ja tuumapomme ja juhitavaid "maa-õhk" rakette. Ründelennuvägi oli ette nähtud teiste väeliikide toetamiseks, vaenlase elavjõu hävitamiseks ja eelistatult eesliinil asuvate objektide hävitamiseks. samuti õhulahingute pidamiseks vaenlase lennukitega. Põhiline nõue ründelennuväele on maal asuvate objektide tabamise suur täpsus. Relvastus: suurekaliibrilised kuulipildujad, pommid ja reaktiivmürsud.
Hävituslennuvägi on õhutõrje põhiline komponent ja on ette nähtud vaenlase õhurünnaku korral selle põhiliste ründeobjektide kaitseks. Hävituslennuväe koosseisus on hävituslennukid, helikopterid, erilennukid ja transpordilennukid.
Luurelennuvägi on ette nähtud maastiku, ilma ja vaenlase vastu suunatud õhuluureks ning varjatud objektide hävitamiseks. Luurelende võib teostada ka pommitus-, hävitus-pommitus, ründe- ja hävituslennuväe abil. Selleks võib varustada antud väeliikide lennukid spetsiaalse (öise või päevase) pildistamistehnikaga, suure eristatavusega raadio- või raadioelektroonilise tehnikaga, soojuspeilingaatoritega, audio- ja videosalvestustehnikaga. Luurelennuvägi jaotub vastavalt ülesannetele – taktikaliseks, operatiivseks või strateegiliseks.
- Transpordilennuvägi on ette nähtud vägede, sõjatehnika, lahingumoona, kütuse, toiduainete veoks, õhudessandi transpordiks või haavatute evakueerimiseks.
- Eriotstarbelised lennuväed on ette nähtud suure vahemaa tagant raadiolokatsiooni abil objektide avastamiseks ning sihtmärgilöe suunamiseks, lennukite õhus tankimiseks, raadioelektroonilise võitluse pidamiseks, keemilise- ja bioloogilise kaitse teostamiseks, juhtimise ja side kindlustamiseks, meteoroloogiliseks ja tehniliseks kindlustamiseks, lennukimeeskondade ja haavataute ning vigastatute evakuatsiooniks.

Seniit ja raketiväed on ette nähtud riigi tähtsamate objektide ja vägede kaitsmiseks õhurünnakute vastu. Nad on õhutõrjejõudude põhilised tulejõud ning varustatud erieesmärgiliste raketikompleksidega (S-75, S-200, S-300),
Raadiotehnilised väed on põhiliseks infoallikaks vaenlase õhujõudude kohta ja on ette nähtud raadioluure teostamiseks, oma õhujõudude lennukontrolliks ja kõigi lendavate objektide kontrolliks õhusfääris. Raadiotehnilised väed koguvad informatsiooni algavast õhurünnakust, edastavad seda raketivägedele ja õhukaitse lennuväeosadelde, samuti kindlustavad infoga, mis võimaldab juhtida õhukaitseväeosasid. Raadiotehnilised väed on varustatud raadiolokatsiooni jaamade ja kompleksidega, mis on võimelised igal ajal, sõltumata ilmaoludest avastama nii maismaa kui õhusihtmärke. Raadioelektroonilised väed olid ette nähtud ka vaenlase lennuväe pardaelektroonika, pommide sihtimis-, side-, raadionavigatsioonisüsteemide segamiseks.
Sideväeosad on ette nähtud sidesüsteemide loomiseks ja ekspluatatsiooniks, mis võimaldaks teostada kõiki väeliikide tegevuse koordineerimist ja juhtimist. Side ja raadiotehnika kindlustamisväeosad on ette nähtud lennuväeosade, lennujuhtimise, maandumise ja lendutõusmisoperatsioonide, juhtimiseks.
- Inseneri-, kiirgus-, keemia- ja bioloogilise kaitse väeosad on ette nähtud selle valdkonna keerukamate ülesannete täitmiseks.