Schlüsselburgi linnus
Schlüsselburgi linnus (vene keeles Орешек Orešek; soome keeles Pähkinälinna; rootsi keeles Nöteborg) on linnus Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis Schlüsselburgi linna lähedal Neeva jõe lähtmes Pähkinälinna saarel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Orešek
[muuda | muuda lähteteksti]Orešeki linnust on esimest korda mainitud 1323. aastal, Pähkinäsaari rahulepingus, millega määrati esmakordselt ära Novgorodi vabariigi ja Rootsi vaheline idapiir..
Nöteborg
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1612–1702 kuulus Nöteborgi kindlus Rootsi kuningriigile, Ingerimaa kubermangu Nöteborgi läänis ja vallutati 1702. aastal Põhjasõjas. Rootsi Nöteborgi kindlusepealikuna (rootsi k. slottshauptman på Nöteborg) tegutsesid: Jakob Claesson Uggla (1638[1]), Hans Drake (1642/1643[2]), (1644), Lars Eriksson Stormhatt (1645[3]), Detlof Siwers, aadeldatult Kuhlefelt (1654[4]).
Ingerimaa (Vadja viiendik) ja Käkisalmi lään läks Rootsi valdusse 1617 Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahulepingu alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi vene alad, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje kindluse, Nöteborgi kindluse ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni, mille tõttu kaotasid venelased täielikult ühenduse Soome lahele ja Läänemerele. Rootsi Ingeri alad moodustati Ingerimaa kubermangu.
- Pikemalt artiklites Nöteborgi kindlus ja Nöteborgi piiramine (1702)
1702. aasta septembris alustasid Vene väed Laadoga järve ääres Neeva jõe suudmes asuva Nöteborgi piiramist. Vene väed kindral Boriss Šeremetevi juhtimisel hõivasid Neeva jõe kaldad, piirates Pähklisaare, millel asus Nöteborgi kindlus. Blokeerimaks Rootsi laevastiku võimalikku abi mööda jõge, paigutati jõe kallastele paadid jalaväe jaoks ning paigaldati kindluse pommitamiseks 51 suurtükki. Kindluse piiramisel osalesid 12 000 otseselt kindluse juures ja 20 000 piirkonnas. Kindluse komandant Gustav Wilhelm von Schlippenbach, keeldus kindluse loovutamisest lootes abivägedele, kuid Fjodor Apraksin oli juba 24. augustil (13. vkj) purustanud Ižora jõel Soomes asunud Rootsi vägede ülemjuhataja Abraham Cronhjorti väed.
12. oktoobril (1. vkj) 1702 alustati kindluse pommitamist, mis kestis kümme päeva, kuid millega ei suudetud oluliselt kahju tekitada. 22. oktoobril (11. vkj) vallutati Nöteborgi kindlus 12 tundi kestnud tormijooksuga ja garnison kapituleerus. Nöteborgi vallutamisega saavutasid Vene väed kontrolli Laadoga järve ja Neeva jõe ülemjooksu üle.
Nöteborgi vallutamise järel nimetati linn võtmelinnuseks ehk Schlüsselburgiks, venemaa keisririigi ajal kasutati Schlüsselburgi kindlust vanglana (seal hoiti kinni ka mh Venemaa keiser (1740–1741) Ivan VI, kus ta ka hukkus ja hiljem poliitvange: 1818–1827 Timotheus von Bock, Sergo Ordžinikidze jt).
Linnus on arvele võetud Venemaa kultuurimälestisena. 1990. aastal kanti linnus UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jakob Claesson Uggla, Ståthållare på Reval 1636. Slottshauptman på Nöteborg 1638-01-26. Landshövding i Nylands län 1442- Död 1654. Uggla nr 100, www.adelsvapen.com
- ↑ Hans Drake, Arméofficer, Landshövding, slottshauptman på Nöteborg 8 aug. 1642 (konfirm. 31 maj 1643), Svenskt biografiskt lexikon, sok.riksarkivet.se
- ↑ Lars Eriksson, adlad Stormhatt. Född 1588. Adlad 1643-06-06 (introd. 1647 under nr 316). Slottshauptman på Ivangorod 1643 och på Nöteborg 1645. Kommendant på Nyköpings slott 1657. Död 1657. Stormhatt nr 316, www.adelsvapen.com
- ↑ Detlof Siwers, adlad Kuhlefelt. Adlad 1645-08-28 (introducerad 1647 under nr 330). Slottshauptman på Nöteborg 1654. Död på Nöteborg 1655. Kuhlefelt nr 330, www.adelsvapen.com
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Schlüsselburgi linnus |