Nõges
|
See artikkel räägib taimeperekonnast; perekonnanime kohta vaata artiklit Nõges (perekonnanimi) |
| Nõges | |
|---|---|
 Kõrvenõges Urtica dioica | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Nõgeselised Urticaceae |
| Perekond |
Nõges Urtica |
Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Perekond on levinud kõikjal maailmas, kuid põhiliselt parasvöötmes. Nad on peamiselt mitmeaastased, mõned ka üheaastased rohttaimed, mõned ka põõsad.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi nõgeste kõrvekarvadega kaetud värsked lehed ja varred põhjustavad kõrvetust ja löövet, ei ole selles enamiku nõgeseliikide puhul midagi tõsist, mis arstiabi nõuaks. Mõned liigid on koguni täiesti ohutud ja neid saab pärast aurutamist süüa nagu salatit.
Rahvameditsiinis, toiduks ja muuks otstarbeks kasutatakse põhiliselt kõrvenõgest. Teiste nõgeseliikide vastavad omadused on läbi uurimata; pole põhjust eeldada, et need on tingimata samasugused kui kõrvenõgesel.
Klorofülli saab toota küll mis tahes taimedest, kuid toiduainete-, farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses toodetakse klorofülli harilikult nõgestest.
Mütoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Kui püha Benedictust kiusasid patused mõtted ilusast naisest, viskus ta nendest vabanemiseks alasti nõgesepuhmasse.
Hans Christian Anderseni muinasjutus "Metsluiged" õmbles peategelane oma vendade päästmiseks nõgestest särgid, igaühele ühe.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on levinud kaks liiki:
- Urtica urens – raudnõges
- Urtica dioica – kõrvenõges
Kõige levinum liik perekonnas on kõrvenõges. Minevikus on kirjeldatud üle saja nõgeseliigi, aga tänapäeval peetakse enamikku neist kõrvenõgese alamliikideks või teisenditeks. Ka iseseisvatest liikidest on enamik üsna kõrvenõgese moodi.
.jpg)
Liigid ja nende levila
- Urtica angustifolia Hiina, Jaapan, Korea
- Urtica ardens Hiina
- Urtica aspera Uus-Meremaa
- Urtica atrichocaulis Himaalaja, Hiina edelaosa
- Urtica atrovirens Vahemere maade lääneosa
- Urtica australis Uus-Meremaa ja ümbritsevad subantarktilised saared
- Urtica cannabina – kanepnõges (piirkond Siberist Iraanini)
- Urtica chamaedryoides Põhja-Ameerika kaguosa
- Urtica dioica – kõrvenõges (Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika)
- Urtica dubia Kanada
- Urtica ferox – tulinõges (Uus-Meremaa)
- Urtica fissa Hiina
- Urtica galeopsifolia Euroopa (reeglina peetakse Urtica dioica alamliigiks)
- Urtica gracilenta Arizona, New Mexico, Texas, Mehhiko põhjaosa
- Urtica hyperborea – tiibeti nõges (Himaalaja Pakistanist Bhutanini, Mongoolia ja Tiibet)
- Urtica incisa Austraalia, Uus-Meremaa
- Urtica kioviensis Euroopa idaosa
- Urtica laetivirens Jaapan, Mandžuuria
- Urtica linearifolia Uus-Meremaa
- Urtica mairei Himaalaja, Hiina edelaosa, India kirdeosa, Myanmar
- Urtica membranacea Vahemere maad, Assoori saared
- Urtica morifolia Kanaari saarte endeem
- Urtica parviflora Himaalaja
- Urtica pilulifera – rooma nõges (Lõuna-Euroopa)
- Urtica platyphylla Hiina, Jaapan
- Urtica procera Põhja-Ameerika
- Urtica pubescens Venemaa edelaosast Kesk-Aasiani
- Urtica rupestris Sitsiilia endeem
- Urtica sondenii Kirde-Euroopa, Põhja-Aasia
- Urtica taiwaniana Taiwan
- Urtica thunbergiana Jaapan, Taiwan
- Urtica triangularisa
- Urtica urens – raudnõges Euroopa, Põhja-Ameerika
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Nõges |