Murenemiskoorik

Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel tekib maakoore ülaosas rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest:

• kliimast – sooja ja niiske kliimaga aladel toimub murenemine kiiremini ja seetõttu on murenemiskoorik paksem. Ekvatoriaalses kliimavöötmes võib selle kihi paksus ulatuda kuni 50 meetrini, harvem kuni 500 meetrini. Külma või kuiva kliimaga aladel (polaaraladel, tundras, kõrbedes, mägedes) on murenemiskooriku paksus kuni 50 cm;
• murenemise kestusest – mida kauem see protsess kestab, seda paksem on murenemiskoorik. Selle tõttu on paksemad murenemiskoorikud vihmametsades ja savannides, kõige õhemad aga tegevvulkaanide nõlvadel ja liustike sulamise piirkondades;
• kivimitüüpidest – settekivimid murenevad kiiremini kui näiteks tardkivimid.

Nüüdisaegsed murenemiskoorikud on tavaliselt kaetud mullakihiga.