Mosėdis

Mosėdis
leedu Mosėdis žemaidi Muosiedis poola Masiady
Mosėdise vapp
Elanikke: 916 (2021)
Koordinaadid: 56° 10′ N, 21° 35′ E

Mosėdis (vene keeles vanasti Масяды) on alev Leedus Skuodase rajoonis, Mosėdise valla halduskeskus. Mosėdis asub Bartuva jõe ääres.

Alev jääb osaliselt Salantai regionaalparki, Erla geomorfoloogilisele kaitsealale ja Šaukliai maastikukaitsealale. Osaliselt ulatuvad alevisse ka Natura 2000 alad Erla ja Salantase jõe ürgorud ning Mosėdise ümbrus. Looduskaitse all on Mosėdise vaher ja Ramanauskase tamm.

Alevis asuvad gümnaasium ja raamatukogu.

Kultuurimälestised

Mosėdises asub kivimuuseum. Aadressil Akmenų g. 28 asub Vaclovas Intase majapidamine, mille hoovi on rajatud ligi 15 000 kiviga muuseum. Aias on kaks tiiki, sinna on istutatud ka mitmeid võõrliike. Osa kive on seatud kompositsioonideks. Kaitse all on ka sealne elumaja, mis rajati aastal 1958.

Muinsuskaitse all on ka kalmistul asuv kabel aastast 1845. Kabel on nelinurkse põhiplaaniga keldriga hoone, mil on poolkaare kujuline apsiid. Apsiidi juures on seinal metallist rist. Edelaküljel on eenduva katusega portaal.

Alevi lõunaservas asub linnamägi, selle juures aga kääbaskalmistu.

Lisaks kalmistule on alevis veel kaks kaitsealus matmisplatsi. Linnamäe juures asub II maailmasõjas langenud nõukogude sõdurite matmispaik. Aastal 1975 asetati sinna kohaliku kolhoosi eestvedamisel mälestuskivi, aastal 2002 rajati Venemaa eestvõtmisel memoriaalkompleks. Sinna on maetud 240 tuvastatud isikuga hukkunut, lisaks veel 347 tundmatut sõdurit. Teine paik on Leedu metsavendade hukkamis- ja matmispaik. Sinna on maetud 32 metsavenda.

Muinsuskaitse all on ka vesiveski aadressil Salantų g. 2. Aastal 1792 ehitatud vesiveski asub Bartuva jõel. Betoonist vundamendi, poolkeldri ja mansardkorrusega ühekorruseline hoone restaureeriti aastal 1978.

Vaatamisväärsused on veel 1783. aastal ehitatud katoliku kirik, samuti vana kirikla ja kirikaia väravad, hoov ning sealsed ristitee elemendid. Need asuvad aadressil Muziejaus g. 2. Barokne kirik restaureeriti aastal 1844. Kirikuaias asuvad aastal 1901 rajatud votiivkabelid. Neid on 19 ja need on pühendatud Jeesuse ristiteele. Kirikla asub aadressil Akmenų g. 1B. Ka see on võetud muinsuskaitse alla.

Ajalugu

Mosėdist on esimest korda mainitud aastal 1253. Seal asus kuralaste Ceklise muinasmaakonda kuuluv linnus. Seda on mainitud aastal 1253 (Maysedis). Hiljem jäi Mosėdis Leedu võimu alla ja sealsed kuralased sulandusid žemaitide hulka. Žemaitija ristiusustamise järel hakkas asula kuuluma Žemaitija piiskoppidele. Aleviks sai asula aastal 1544. Esimene kirik rajati alevisse aastal 1551.

XVI sajandil rajati linnamäele Mosėdise mõisa hoonetekompleks.

Põhjasõja ajal rüüstasid alevi Rootsi väed. Aastal 1703 sai alev õiguse iga nädal turgu pidada. Aastal 1842 konfiskeeriti piiskopilt tema valdused ja mõisast sai riigimõis. Maareformi ajal selle maad tükeldati. Aastail 1907 ja 1968 kannatas alev suurte tulekahjude läbi. Pärast teist maailmasõda tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad. Nõukogude ajal sai alevist kolhoosikeskus.

Pilte

• 
  Mosėdis
• 
  Mälestusmärk metsavendadele
• 
  Mosėdise kääbaskalmistu

Elanikkond

709 (1841) 263 (1867) 904 (1897) 680 (1902) 685 (1923) 655 (1959) 646 (1970)

1139 (1979) 1303 (1986) 1406 (1989) 1379 (2001) 1141 (2011) 916 (2021)

Tuntud elanikke

• Romualdas Granauskas – Leedu kirjanik ja ajakirjanik
• Vaclovas Intas – kivimuuseumi looja
• Adomas Galdikas – Leedu graafik
• Juozas Tumas-Vaižgantas – Leedu kirjanik ja vaimulik
• Svetlana Pauliukaitė – Leedu jalgrattur

Välislingid

 Mosėdis – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Mosėdise ajalugu
• Alev Žemaitija portaalis
• Alev portaalis vietoves.Lt