Moodne viievõistlus 2024. aasta suveolümpiamängudel
Moodne viievõistlus 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängudel toimus 8.-11. augustil 2024 Versailles' palees ja Arena Paris Nord. Versailles' palees toimusid kõik kaasaegsed viievõistlused, ainsaks erandiks olid vehklemise edetabelivoorud, mis toimusid Põhja-Pariisi areenil. Võisteldi kahel võistlusel, üks meestele ja teine naistele.
2021. aasta lõpus teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee, et kaasaegne viievõistlus arvatakse pärast 2024. aastat olümpiaprogrammist välja pärast 2020. aasta Tokyo naiste võistluse ratsutamissegmendis tekkinud poleemikat, mille tõttu visati Saksamaa treener Kim Raisner mängudelt välja füüsilise rünnaku tõttu hobusele.
Vastuseks sellele intsidendile hoiatas ROK Rahvusvaheline moodsa viievõistluse liitu (UIPM), et see asendaks ratsutamissegmendi uue viienda distsipliiniga, et kaaluda selle spordiala tulevastesse olümpiamängudele kaasamist. Pärast UIPM-i teatamist plaanidest asendada ratsutamise segment takistussõiduga, taastati moodne viievõistlus 2028. aasta suveolümpiamängudeks.
Võistluste formaat
[muuda | muuda lähteteksti]Kaasaegne viievõistlus sisaldab viit ala; püstolilaskmine, epeevehklemine, 200 meetri vabaujumine, takistussõit ja 3,2 kilomeetri pikkune murdmaajooks.
Esimesed kolm ala (vehklemine, ujumine ja takistussõit) hinnatakse punktisüsteemis. Need punktid teisendatakse seejärel viimase kombineeritud ala (püstolilaskmine ja murdmaajooks) ajalisteks händikäpiks, kusjuures punktiliider stardib esimesena ja iga teine võistleja alustab viitstardist vastavalt sellele, mitu punkti nad liidrist maha jäävad. Sellest tulenevalt on jooksu finišijärjestus ürituse lõplik paremusjärjestus.
Sarnaselt eelmistele mängudele koosneb vehklemine kahest voorust: traditsiooniline ring pluss "boonusring". Võistlejad järjestatakse vastavalt sellele, mitu võitu nad teenivad. Boonusvoor peetakse ühel rajal, väljalangemise süsteemis. Ringvõistluse kaks madalaima asetusega võistlejat on vastamisi järjekordses ühe puutetorkes; võitjale omistatakse lisapunkt (ringvõidud on väärt 5 punkti) ja pääseb vastamisi madalaima edetabelis oleva võistlejaga. See jätkub edetabelil ülespoole, kuni kõik võistlejad on boonusvoorus võistelnud.
Ujumisosa koosneb 200 meetri vabaujumisest.
Takistussõidus sõidetakse võõra hobusega 12 takistusega rajal. Skoor põhineb karistustel kukkumise, keeldumise, kukkumise ja ajalimiidi ületamise eest. Pärast Tokyos toimunud takistussõitu tõstatati muret mõne võistleja kehva ratsutamisoskuse ja selle võistluse osa eetika pärast, mistõttu spordiala juhtorgan lubas läbivaatamist.
Laskejooksus on jooksu- ja püstolilaskmise alad kombineeritud, nagu see on olnud alates 2012. aastast: sportlasi ootavad ees neli laskmisringi, millele järgneb 800 meetri jooks. Igas laskmisvoorus lasevad nad laserpüstolist 10 meetri kaugusel asuvatesse sihtmärkidesse. Võistlejad peavad tabama viis sihtmärki või neil peab olema 50 sekundit, enne kui nad saavad liikuda järgmisele jooksuetapile; vahelejäänud laskude eest lisatrahvi ei määrata. Kuna sportlaste stardid on jagatud kolme esimese võistluse põhjal, on võitja esimene sportlane, kes ületab finišijoone.
Medalitabel
[muuda | muuda lähteteksti]* Korraldajariik (Prantsusmaa)
Pariis 2024 | |||||
---|---|---|---|---|---|
Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
1. | Egiptus | 1 | 0 | 0 | 1 |
Ungari | 1 | 0 | 0 | 1 | |
3. | Jaapan | 0 | 1 | 0 | 1 |
Prantsusmaa* | 0 | 1 | 0 | 1 | |
5. | Itaalia | 0 | 0 | 1 | 1 |
Lõuna-Korea | 0 | 0 | 1 | 1 | |
Kokku (6 riiki) | 2 | 2 | 2 | 2 |