Miksiit
| Miksiit | |
|---|---|
 Miksiit Laurionist Kreekas | |
| Omadused | |
| Keemiline valem | BiCu6(AsO4)3(OH)6·3(H2O) |
| Värvus | smaragdroheline, sinakasroheline, helesinine, heleroheline, valkjas |
| Kõvadus | 3,5–4 |
| Süngoonia | heksagonaalne |
| Kriips | hele-sinakasroheline |
| Murdepind | ebaühtlane |
| Läige | klaasiläige, siidläige |
| Kristallooptilised omadused | |
| Kaksikmurdumine | δ = 0,067 |
| Pleokroism | nähtav: ω = värvitu; ε = roheline |
Miksiit on haruldane vaske, vismutit ja arseeni sisaldav mineraal valemiga BiCu6(AsO4)3(OH)6·3(H2O). Kristallistruktuur on heksagonaalne, tüüpiline kuju on kiirjalt paiknevate nõeljate prismadena ja massiivsete tükkidena muus kivimis. Värvus varieerub valgest kuni rohelise ja sinise erinevate toonideni. Mineraali kõvadus Mohsi astmiku järgi on on 3,5–4 ja eritihedus 3,8. Murd on ebaühtlane ja iseloomulik on klaasiläige.
Miksiit on üks vasemaagi sekundaarsetest mineraalidest, mis esineb vaselademete oksüdeerunud osas. Koos miksiidiga võivad esineda vismutiit, smaltiit, ehe vismut, atelestiit, erütriin, malahhiit ja bariit.
Mineraali avastas ja kirjeldas 1879. aastal Jáchymovi lähedal Tšehhis kaevandusinsener Anton Mixa.
Värvipigmendina
[muuda | muuda lähteteksti]Miksiidi erandlik kasutus värvipigmendina avastati 2015. aastal Washingtonis Rahvusgaleriis asuva Giotto di Bondone 14. sajandil (1320–1330) loodud temperas tahvelmaali pigmentide spektroskoopilisel analüüsil. Maalil polnud sinises värvis kasutatud sellele ajaperioodile väga iseloomulikku ultramariini, mis annab soojema säravsinise tooni, vaid asuriiti, mis andis jahedama-rohekama tonaalsuse. Kokkuvõttes peeti tõenäolisemaks, et miksiit oli pigem juhuslikult kui eesmärgipäraselt lisatud pigment, siiski oli selle kogus piisav, et lisandi värv mõjutaks sinise tonaalsust, mis oli teadlikult valitud külmema tooniga[1].