Mihkel Juhkam

Mihkel Juhkam (3. august 1884 Küti mõis, Virumaa – 28. jaanuar 1942 Sevurallagi vangilaager, Sosva, Sverdlovski oblast) oli Eesti poliitik. Ta oli sõjaminister August Rei valitsuses.

Elulugu

Mihkel Juhkam sündis Virumaal Küti mõisas sepa pojana. Ta õppis aastatel 1894–1898 Roela külakoolis ja 1898–1902 Rakvere linnakoolis, edasi täiendas ta ennast iseõppimise teel.

Ta oli aastatel 1902–1917 Rakveres renteiametnik, Venemaa riigikassa Rakvere osakonnas 1. kategooria kassapidajana. 1917. aastal Viru maakonnanõukogu ajutine esimees. Pärast Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas 24. veebruaril 1918, ööl vastu 25. veebruari, saadeti telegraafi teel Rakverre Eesti iseseisvusmanifesti ja Päästekomitee päevakäskude tekst, tollane kreisikomissar Tõnis Kalbus toimetas need Tõusu tänavale maavanem Mihkel Juhkami juurde, kes elas siis telefonivõrgu ülema Karl Jakobsoni majas. Juhkam ja Jakobson paljundasid Rakverest pagenud maavalitsuse paljundusaparaatidega dokumendid ja veel sama päeva, 25. veebruari hommikupoolikul levitati neid Rakvere linnas.

Aastatel 1917–1920 ja 1921–1923 oli ta Viru maakonna Viru maavalitsuse esimees. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta Saksa okupatsioonivõimude poolt ja ta oli mõnda aega vangis. Eesti Ajutise valitsuse usaldusmees Virumaal Mihkel Juhkam võttis 14. novembril üle kohaliku kreisipealiku asjaajamise Saksa okupatsioonivõimudelt. Ta võttis osa Vabadussõjast.

Ta oli Eesti Tööerakonna nimekirjas Rakvere linnavolinik 1919. ja 1921. aastal.

Ta oli Asutava Kogu, II, III ja IV Riigikogu liige Eesti Tööerakonna nimekirjas ning V Riigikogu liige Rahvusliku Keskerakonna nimekirjas. Lisaks oli ta alates 19. veebruarist 1926 II Riigikogu II abiesimees ja 22. juunist 1926 kuni 6. detsembrini 1928 III Riigikogu Riigikogu sekretär.

Ta oli sõjaminister August Rei valitsuses (4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929).

Aastatel 1923–1925 oli ta Rakvere Rahvamaja ja Rakvere Haridusseltsi juhatuse liige, hiljem oli ta auliige. Detsembrist 1932 kuni maini 1934 oli ta Hindadekomissar ja selles ametis teostas ta hindade reguleerimist ja võitles hindade tõusu vastu. Veebruarist 1935 kuni märtsini 1938 oli ta Riigi Majandusnõukogu sekretär ja pärast seda tegutses ta Ratsionaliseerimise Komitee asjadevalitsejana ja nõunikuna. Lisaks oli ta aastast 1935 aktsiaseltsi "Port Kunda" ja kindlustusaktsiaseltsi "EKA" juhatuse liige.

Ta tegi palju kaastööd ajakirjandusväljaannetele Vaba Maa, Maaomavalitsus, Tallinna Teataja, Päevaleht jt. Ta oli igapäevaelus usin antiigihuviline ja kirglik ateist. Tema kirikuvaenulikud väljaastumised tõid 1930. aastatel kaasa ägedaid diskussioone. Tema tõlgitud on Friedrich Nietzsche "Antichrist" ("Vastkristlane"; U. L. nime all), samuti Arthur Schnitzleri novell "Mõrtsukas" (M. Ilistvere pseudonüümi all).

Mihkel ja Margarethe Juhkam Juhkam arreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941 Rakveres oma kodus Tõusu 7. Ta suri 28. jaanuaril 1942 Sevurallagi vangilaagris Sosvas Sverdlovski oblastis. Margarethe Juhkam tuli Siberist 1950. aastate II poolel tagasi.

Isiklikku

Mihkel Juhkami abikaasa Margarethe Juhkam (neiuna Upsi) oli aastatel 1919–1931 Zeeh’ tütarlaste kommertsgümnaasiumi eesti keele õpetaja.

Kirjandus

• Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. K./Ü. Loodus, Tartu, 1940
• Eesti avalikud tegelased. Eluloolisi andmeid. EKS, Tartu 1932
• Eesti II Riigikogu. Tallinn, 1924

Välislingid

• Mihkel Juhkam, Eesti biograafiline andmebaas ISIK

Eelnev Nikolai Reek

Eesti sõjaminister/kaitseminister 4. detsember 1928 – 9. juuli 1929

Järgnev Oskar Köster