Mine sisu juurde

Mihály Csíkszentmihályi

Allikas: Vikipeedia
Csikszentmihalyi 5. juunil 2010 (75-aastasena)

Mihály Csíkszentmihályi (29. september 1934 – 20. oktoober 2021) oli Ungari päritolu USA psühholoogiaprofessor.

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]

Csíkszentmihályi emigreerus 22-aastaselt Ameerika Ühendriikidesse. 1965. aastal sai ta Chicago Ülikoolist doktorikraadi. [1] Csíkszentmihályi on uurinud õnnetunnet ja loovust, samuti tuntakse teda kui 'kulgemise' mõiste kasutuselevõtjat. Lisaks raamatutele on ta kirjutanud üle 120 teadusartikli ja raamatupeatüki. 1999. aastal asutas Csíkszentmihályi Claremont Graduate University juurde positiivse psühholoogia (s.t. optimismi, loomingulisuse, seesmise motivatsiooni ja vastutustunde) uurimisega tegeleva instituudi Quality of Life Research Center (QLRC).[2] Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni endine president Martin Seligman on teda kirjeldanud kui maailma juhtivat positiivse psühholoogia uurijat.[3] Tema tööd on mõjukad ja laialdaselt tsiteeritud.

Csíkszentmihályi soovis mõista, millal inimesed oma tavaelus end tõsiselt õnnelikult tunnevad, ja kuidas inimeste igapäevaellu oleks võimalik rohkem õnnemomente tuua.[4] Näiteks leidis ta, et loominguline tegevus muudab elu tähenduslikumaks. Ta on öelnud, et "enese allasurumine ei ole teekond vooruseni. Kui inimesed end hirmust vaos hoiavad, siis selle tulemusena nende elu nauditavus kahaneb. Ainult läbi vabalt valitud distsipliini saab elu nautida ja samal ajal mõistlikud piirid säilitada".[5]

Kulgemine

[muuda | muuda lähteteksti]
Meeleseisund vastavalt oskuste ja väljakutse omavahelisele sobivusele. Kulgemine saavutatakse kui mõlemad on kõrgel tasemel

Oma tuntuimas raamatus "Kulgemine: optimaalse kogemuse psühholoogia" ("Flow: The Psychology of Optimal Experience) pakkus Csíkszentmihályi välja teooria, et inimesed on kõige õnnelikumad olles kulgemise seisundis – kui nad on mingile tegevusele täielikult keskendunud või mingist tegevusest täielikult haaratud. Kulgemise olekus on inimene hetkel käsil olevast tegevusest nii kaasa kistud, et talle tundub, et miski muu maailmas ei loe. Kulgemine on sisemise motiveerituse optimaalne seisund – inimene on tehtavast vaimustunud, ta tegutseb automaatselt ja spontaanselt. Sõltumata kultuurist tunnevad kõik inimesed mõnikord seda tunnet, mil tegevuseväline tundub ebaoluline.[6]

Intervjuus ajakirjale Wired on Csikszentmihalyi kulgemist kirjeldanud kui "täielikku keskendumist tegevusele selle tegevuse enda pärast. Ego lahustub. Aeg lendab. Iga liigutus ja mõte tuleneb vältimatult talle eelnevast liigutusest ja mõttest [… ] Kogu su olemus on kaasa haaratud ja su oskused on täiel määral kasutusel".[7] Üks ameerika helilooja on muusika kirjutamisel tekkivat kulgemist väljendanud nii: "Sa oled nii ekstaatilises seisundis, et tunned, nagu sind ei olekski olemas. Olen seda korduvalt kogenud. Mu käsi ei sõltu minust ja mina pole toimuvaga üldse seotud. Lihtsalt istun ja vaatan seda aukartuse ja hämmastusega. Ja [muusika] voolab iseenesest välja".[4]

Kulgemist iseloomustavad järgmised jooned:[4]

  • 1. Inimene on täielikult keskendunud tehtavale tegevusele.
  • 2. Ekstaas – inimene tunneb, et ta on väljaspool igapäevaelu reaalsust.
  • 3. Suur sisemine selgus – inimene teab, mida ta peab tegema, ja saab aru, millisel tasemel tal käimasolev tegevus läheb.
  • 4. Teadmine, et tegevus on võimetekohane – inimene tajub, et tal on tegevuse sooritamiseks vajalikud oskused olemas.
  • 5. Rahulikkus – inimene ei muretse enda pärast. Ta tunneb, et kasvab ego piiridest väljapoole.
  • 6. Ajataju puudumine – inimene on täielikult keskendunud olevikule, tundide möödumine tundub minutite möödumisena.
  • 7. Seesmine motivatsioon – kulgemise tunde tekitav tegevus on tasu iseeneses.

Csikszentmihalyi kohaselt on kulgemise saavutamiseks tarvilikud üheksa osaseisundit: väljakutse ja oskuste tasakaal, tegevuse ja teadlikkuse sulandumine, kohene ja selgeltmõistetav tagasiside, pooleli olevale tegevusele keskendumine, kontrolli paradoks (inimene ei muretse kontrolli või selle puudumise pärast), aja muundumine, eneseteadvuse kaotus ja autoteeliline kogemus.[8] Kulgemise seisundi saavutamiseks tuleb leida tasakaal ülesande pakutava väljakutse ja sooritaja oskuste vahel. Kui ülesanne on liiga lihtne või liiga keeruline, siis kulgemist ei teki. Oskuste ja väljakutse tasemed peavad teineteisele vastama, kusjuures mõlema tase peab olema kõrge. Kui oskused ja väljakutse vastavad üksteisele, kuid nende tase on madal, siis on tulemuseks apaatia.[6] Csikszentmihalyi eesmärgiks on mõista, kuidas inimene saaks oma igapäevaelus rohkem kulgemise tunnet kogeda.[4]

Csikszentmihalyi on uurinud ka autoteelilist isiksust. Autoteelilisus tähendab, et inimene teeb asju, kuna need pakuvad talle sisemist rahulolu, mitte väliste eesmärkide saavutamiseks.[9] Autoteelilised inimesed suudavad õppida nautima olukordi, mis enamuse inimeste jaoks tunduksid muserdavad. Uuringud on näidanud, et autoteelilisusega seotud iseloomujooned on uudishimu, järjepidevus ja alandlikkus.[10]

Motivatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud Csikszentmihalyi viimase aja tööd on seotud motivatsiooni uurimisega. Teda huvitas, millised faktorid mõjutavad inimese motivatsiooni, väljakutsetele vastamist ja edu. Csikszentmihalyi on põhjalikult sisemist motivatsiooni uurinud. Ta on leidnud, et seesmiselt motiveeritud inimesed on suurema tõenäosusega eesmärgile suunatud ja naudivad väljakutseid, mis viiksid üldise õnnetunde suurenemiseni.[11]

Csikszentmihalyi jaoks on sisemine motivatsioon omadus, mis laseb positiivseid kogemusi, tundeid ja üldist keeruliste kogemustega hakkamasaamisest tulenevat heaolu optimeerida ja suurendada. Ta viitas uuele isiksuslikule konstruktile – tööle orienteeritusele – mida iseloomustavad "saavutustele orienteeritus, vastupidavus, kognitiivne struktuur, kord, mängimine ja madal impulsiivsus". Õpilase kõrge tööle orienteerituse taseme järgi saab tema hindeid ja pikaajaliste eesmärkide täitmist paremini ennustada kui kooli või kodu keskkonna mõju järgi.[12]

Eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kulgemine: optimaalse kogemuse psühholoogia". Tõlkinud Triinu Lööve. Tallinn: Pegasus, 2007.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Mihaly Csikszentmihalyi Claremont Graduate University.
  2. ↑ Quality of Life Research Center.
  3. ↑ Thinker of the Year Award
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Mihaly Csikszentmihalyi "Flow, the secret to happiness". Ted talk. Filmitud veebruaris 2004.
  5. ↑ "Virtue Quotes & Quotations". focusdep.com.
  6. ↑ 6,0 6,1 Csikszentmihalyi, M. (1990). "Flow: The Psychology of Optimal Experience". New York: Harper and Row. ISBN 0-06-092043-2
  7. ↑ Geirland, John (September 1996). "Go With The Flow". Wired magazine.
  8. ↑ Fullagar, Clive J., and E. Kevin Kelloway. "Flow at work: an experience sampling approach." Journal of Occupational and Organizational Psychology 82.3 (2009): 595-615.
  9. ↑ Car, A. "Positive psychology. The Science of happiness and human strengths". Hove, 2004.
  10. ↑ Csikszentmihalyi, M. & Nakamura, J. (2011). Positive psychology: Where did it come from, where is it going?. K.M. Sheldon, T. B. Kashdan, & M.F. Steger (toim.), "Designing positive psychology" (pp. 2-9). New York, NY: Oxford University Press.
  11. ↑ Csikszentmihalyi, Mihaly (2012). "The importance of challenge for the enjoyment of intrinsically motivated, goal-directed activities". Personality and Social Psychology Bulletin 38.
  12. ↑ Wong, Maria; Mihaly Csikszentmihalyi (1991). "Motivation and academic achievement: The effects of personality traits and the quality of experience". Journal of Personality 59.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mihály_Csíkszentmihályi&oldid=6453993"