Miervaldis Ādamsons

Miervaldis Ādamsons (29. juuni 1910 Poltaava – 23. august 1946 Riia) oli läti sõjamees, ta teenis Teise maailmasõja ajal teenis ta alguses 26. Tukumsi politseipataljonis, sõdides Valgevenes partisanidega ja Leningradi rindel Krasnoje Selo rajoonis. Seejärel sõdis ta 19. Relvagrenaderide SS-diviisis. 25. jaanuaril 1945 autasustati teda Raudristi Rüütliristiga.

Ta sündis aastal 1910 Poltaavas agronoomi perekonnas. Pärast Venemaa kodusõda pöördus tema perekond kodumaale Lätti tagasi. Pere asus Võnnu kreisi. Ta lõpetas aastal 1927 Cēsises gümnaasiumi. Seejärel asus ta õppima Läti Ülikooli usuteaduskonda, akadeemiliselt kuulus ta Korporatsioon Lettonia ridadesse.

Ebaõnnestunud armusuhte tõttu jättis ta õpingud pooleli ja veetis mõnda aega kaubalaeval "Evermore". Pärast tüli laevakapteniga, kes sattus Marseille’ haiglasse, suundus Adamson Prantsuse võõrleegioni värbamisbüroosse, kus sõlmis kuueaastase lepingu. Ta osales mitmetes lahingutes Marokos ja Tuneesias, teenides ratsaväes ja temast sai suurepärane ratsanik. Ühes lahingus araabia mässulistega sai tema üksus tugevalt kannatada, jättes ellu vaid seitse meest. Võõrleegionis autasustati teda vapruse eest kahe ordeniga ja talle anti seersandi auaste. Just sel ajal pälvis Adamson hüüdnime Maroko Baigi, mis saatis teda hiljem kogu elu.

Pärast Lätti naasmist aastal 1935 alustas ta nelja-aastase hilinemisega kohustuslikku sõjaväeteenistust Läti sõjaväes. Ta teenis 4. Valmiera jalaväerügemendis. Pärast ajateenistuse lõppu jäi Adamsons tegevteenistusse ja teenis 8. Daugavpilsi jalaväerügemendis. Hiljem oli ta aga oma terava iseloomu tõttu sunnitud sõjaväest lahkuma. Aastal 1939 läks ta erru allohvitserina ja töötas põllumajanduses.