Mine sisu juurde

Michał Korybut Wiśniowiecki

Allikas: Vikipeedia
Michał Korybut Wiśniowiecki

Michał Korybut Wiśniowiecki (31. mai 1640 Wiśniowiec tänapäeva Ukrainas10. november 1673 Lviv tänapäeva Ukrainas) oli Rzeczpospolita kuningas 19. septembrist 1669 kuni surmani 1673. aastal.

Rzeczpospolita alad 1672–1676

Michał Korybut Wiśniowiecki isa oli Poola väejuht Jeremi Michał Korybut Wiśniowiecki (1612–1651), kes oli tuntud oma eduka, kuid julma tegevuse poolest Bogdan Hmelnõtskõi ülestõusu ajal Ukraina aladel. Michał Wiśniowiecki ema oli Gryzelda Konstancja Zamoyska. Isa poolt oli Wiśniowiecki nii Rjuriku kui ka Gediminase järeltulija.

Rzeczpospolita kuningana

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui Jan II Waza Poola troonist loobus, valiti 19. juunil 1669 uueks Poola kuningaks Wiśniowiecki. Ta krooniti 29. septembril 1669.

1670. aastal abiellus ta Saksa-Rooma keisri Ferdinand III tütre Eleonora Mariaga (16531697), kelle ema oli Ferdinandi kolmas abikaasa Eleonora Gonzaga. Sellest abielust Wiśniowieckil lapsi ei sündinud.

Wiśniowiecki kuulus Kuldvillaku ordusse ja Habsburgid toetasid teda Rzeczpospolita kuningana.

Sõda Osmanite riigiga

[muuda | muuda lähteteksti]

Michał Korybut Wiśniowiecki ajal Rzeczpospolita allakäik jätkus, tema valitsusaeg oli lühike ja edutu. Türgi sultan Mehmet IV kuulutas Rzeczpospolitale sõja ja tungis 1672. aasta juunis 100 tuhande mehelise armeega Poolasse. Hoolimata isa kuulsusest väejuhina, ebaõnnestus Wiśniowiecki sõjas Osmanite riigi vastu.

Juba 18. oktoobril 1672 sõlmiti Buczaczi rahu, millega Osmanite riik sai endale Podoolia ja selle pealinna Kamenets-Podolski. Kasakate hetman Petro Dorošenko kuulutas end Kõrge Porta vasalliks. Siiski ei lõpetanud rahuleping sõjategevust, mis jätkus 1676. aastani.

Wiśniowiecki suri 33-aastaselt ja maeti 31. jaanuaril 1676 Waweli katedraali Krakówis.

Tema surma järel valiti uueks Poola kuningaks Jan III.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Jan II
Poola kuningas
16691673
Järgnev
Jan III