Metsasitikas

Metsasitikas
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Mardikalised Coleoptera
Sugukond	Sitiklased Geotrupidae
Perekond	Metsasitikas Anoplotrupes
Liik	Metsasitikas
Binaarne nimetus
Anoplotrupes stercorosus Scriba, 1791
Sünonüümid
Geotrupes stercorosus

Metsasitikas (Anoplotrupes stercorosus) on sitiklaste sugukonda metsasitika perekonda kuuluv putukas, oma perekonna ainus liik.

Esimest korda kirjeldas metsasitikat teaduslikult saksa teoloog ja putukateadlane Ludwig Gottlieb Scriba 1791 enda toimetatud "Putukaarmastajate ajakirjas" ("Journal für die Liebhaber der Entomologie"), mida ilmus ainult 3 numbrit. Scriba paigutas metsasitika kohe omaette perekonda. Hiljem on teda palju kordi pandud sitasitikaga samasse perekonda ja kogu 19. sajandi jooksul oli selline käsitlus valdav, kuid tänapäeval seda ei tehta.

Metsasitikas on levinud kõikjal Euroopas. Levila ulatub 67. põhjalaiuskraadini ja mägedes 2 km kõrgusele. Ta elab metsades, eelistades pöögimetsi. Eesti metsades on ta tavaline.

Täiskasvanud isend on 12–20 mm pikk, pealtpoolt sinkjasmust ja altpoolt metalliksinine. Kattetiibadel on tillukestest täppidest koosnevad soonekesed. Ta toitub sõnnikust, mädanenud seentest ja puude mahlast.

Metsasitikad kaevavad maasse 7–8 dm pikkuse käigu, millesse emane muneb munad. Käigu kaevavad isane ja emane koos, kusjuures emasele jäävad maa-alused ja isasele maapealsed tööd, näiteks emase poolt käigust eemaldatud pinnase kõrvaldamine. Käik on tüüpiliselt mitme haru ja kõrvalkambritega. Suguühe toimub tõenäoliselt maa all käigus.

Tõukudele toiduks viiakse käiku taim- ja segatoiduliste loomade sõnnikut. Tõugud talvituvad pinnases, nukkuvad kevadel ja valmikud väljuvad nukust alles juunis. Paljunema hakkavad nad järgmisel kevadel, kaks aastat pärast munemist ja aasta pärast nukust koorumist.

Välislingid

• Metsasitikas andmebaasis eElurikkus