Merkys

Merkys
Merkys Valkininkai vallas Merkys Valkininkai vallas
Lähe	Valgevene 54° 20′ 49″ N, 25° 40′ 21″ E
Suubub	Nemunas 54° 9′ 23″ N, 24° 11′ 6″ E
Valgla maad	Leedu, Valgevene
Valgla pindala	4416 km²
Pikkus	203 km
Langus	126 m
Lang	0,62 m/km
Vooluhulk	36,2 m³/s
Parempoolsed lisajõed	Šalčia, Verseka, Ūla
Vasakpoolsed lisajõed	Varėnė, Spengla, Lukna

Merkys on jõgi Leedus ning Valgevenes, Nemunase parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Мяркіс, Мерачанка või Мярчанка (Miarkis, Mieračanka, Miarčanka, transkribeerituna Mjarkis, Meratšanka või Mjartšanka), vene keeles Мяркис (Mjarkis).

Jõe pikkus on 203 km ja valgla on 4416 km², sellest Leedus on 3781 km². XIX sajandil kasvas jõe valgala, kui Kotra ülemjooks hakkas Ūlasse suubuma. Jõe org on keskmiselt 400-600 meetri laiune. Jõe langus on 126 m ja lang on 0.62 m/km. Merkysi kaldad on ülemjooksul 0,2–0,6 kõrgused, allpool on nende kõrgus 1–2 m.

Merkys algab Valgevenest Hrodna oblasti Ašmiany rajoonist Ašmiany kõrgustikult, voolates üldiselt kirdest edelasse. Valgevene territooriumil voolab jõgi 16 kilomeetrit, seejärel on see kilomeetri pikkuselt piirijõeks. Leedus läbib jõgi Šalčininkai rajooni ja Varėna rajooni, moodustades vahepeal ka Trakai rajooni kagupiiri. Tähtsamaist asulaist jäävad selle kallastele Turgeliai, Merkinė, Jašiūnai, Valkininkai, Perloja ja Varėna. Enne Šalčia suubumist on jõe laius 12-20 meetrit, allpool 25-45 meetrit. Nemunasse suubub jõgi Merkinė alevi juures. Ülemjooksul ühendab Papise kanal jõge Papise järvega. Kanali vooluhulk on 3,25 m³/s, mis moodustab 82 % Merkysi vooluhulgast selle ülemjooksul.

Aastasest vooluhulgast langeb kevadele 25%, suvele 29%, sügisela ja talvele 46%. Valkininkais on jõe keskmine vooluhulk 5,25 m³/s, suurim mõõdetud vooluhulk aga 91,0 m³/s. Varėnas on jõe keskmine vooluhulk 21 m³/s, suurim mõõdetud vooluhulk aga 356 m³/s. Alamjooksul Puvočiais on jõe keskmine vooluhulk 32,2 m³/s, suurim mõõdetud vooluhulk aga 498 m³/s.

Jõe säng on valdavalt looduslik, ent Žagarinė ja Dargužiai vahel on see 15 kilomeetri ulatuses õgvendatud.

Vanasti elas jões ligi 40 % Leedu lõhede, meriforellide, Atlandi tuurade ja vimbade populatsioonist. Tänapäeval on seal tähtsamad kalad jõeforell, harjus, tippviidikas, lepamaim, turb, teib, rünt, ahven ja haug.

Jõe nimi võib tuleneda sõnast merkti, mis tähendab niisutamist, kastmist, urineerimist, sadu. Tõenäolisem on siiski pärinemine vene sõnast мяреча, mis tähendab raba.