Melanie Laid

"Soomusrongi Mari" Melanie Laid (vaguni uksel) Vabadussõjas laiarööpmelisel soomusrongil "Kapten Irv" Lätis Ropaži raudteejaamas (30. mai 1919)

Melanie Laid (4. juuni 1885 Mändjala, Kaarma Suurvald, Saaremaa – teadmata) oli endine Johan Pitka koduabiline, kes asus Vabadussõjas tsiviilisikuna vabatahtlikult teenima laiarööpmelisele soomusrongile nr 1, kus teda hakati seetõttu austavalt kutsuma nimega "Soomusrongi Mari" (või lihtsalt "Rongi Mari").

Elulugu

Melanie Laid sündis 1885. aastal Saaremaal Kaarma Suurvallas Mändjala külas, kus ta meremehest isal Friedrich Laidil oli paarivakane vabadikukoht.

Õppis 6–7-aastaselt kaks talve Nasva külakoolis. Seejärel töötas pere vanima lapsena alates kaheksandast eluaastast Saaremaa peredes lapsehoidjana.

1917. aastal tuli Tallinna lähedale taluteenijaks ja 1918. aastal asus tööle Tallinnas Johan Pitka perekonna teenijana, kus töötas kuni Pitka käimasoleva Vabadussõja tõttu oma perekonna 1918. aasta detsembris Inglismaale sõjapakku saatis.

Avaldas seejärel soovi asuda mõnele Pitkale alluvale soomusrongile, et "koos teistega isamaad kaitsta". Pitka tuli ta soovile vastu ja 1918. aasta detsembri teisel poolel asuski Melanie Laid sel ajal rindelt Tallinnas viibivale laiarööpmelisele soomusrongile nr 1, kus teenis tsiviilisikust rongiteenijana kuni 1919. aasta novembrini.

Vaata ka

• Anna Vares-Kukk
• Salme Bergmann-Ilmet

Kirjandus

• Melanie Laid, "Vabadussõja veteran jutustab. "Soomusrongi Mari" mälestusi" // Sõdur 1938, nr 28-34.
• Alo Lõhmus, "Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal." Alo Lõhmus ja OÜ Hea Lugu, 2014.

Välislingid

• Võidukad soomusronglased taastasid eestlaste eneseusu (Postimees 2008)
• «Soomusrongi Mari» Melanie Laid aitas sõduritega kõrvu Eestil vabaduse kätte võidelda (Postimees 2018)