Mecklenburg-Güstrow
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2015) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Mecklenburg-Güstrow (saksa keeles Hertzogtum Mecklenburg-Güstrow, alamsaksa keeles Hertogdom Mekelenborch-Güstrow) oli Saksa-Rooma riigi osastisriik Põhja-Saksamaal, mis eksisteeris kolmel erineval ajal ja mida valitsesid Mecklenburgid Güstrowis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene lühiealine eelkäija eksisteeris pärast Heinrich IV surma aastal 1477 ja maa jagamist tema poegade vahel aastal 1480, kui Albrecht VI sai endise Werle isandkonna valdused Güstrowi ümbruses. Sellest hoolimata suri Albrecht ilma järelpõlveta aastal 1483 ja tema maad päris tema noorem vend Magnus II.
Kui Magnus aastal 1503 suri, valitsesid tema pojad Heinrich V ja Albrecht VII esialgu üheskoos kogu Mecklenburgi hertsogkonda kuni uuestijagamiseni 1520. aasta Neubrandenburgi lepinguga. Albrecht, reformatsiooni äge vastane, nõudis jagamist ja temast sai Mecklenburg-Güstrowi hertsog, samas tema vend Heinrich sai Mecklenburg-Schwerini. Siiski jäi Mecklenburg de jure ühtseks, mõlemad vennad kandsid tiitlit Mecklenburgi hertsog ja kui Heinrichi surres aastal 1552 jäi maha vaid üks vaimuhaige poeg, läksid Schwerini maad Albrechti poegadele Ulrich III-le ja Johann Albrecht I-le.
Selle ajani valitsesid Johann Albrecht ja Ulrich Güstrowi maid üheskoos, kuid nüüd läksid päritud Schwerini osa pärast riidu. Vaidlus lahendati lõpuks aastal 1556 Brandenburgi Joachim II abil: Johann Albrecht I sai Schwerini, kui Ulrich jäi Mecklenburg-Güstrowi hertsogiks. Sellest hoolimata suri Ulrich aastal 1603 ilma pärijateta ja Güstrow läks tagasi Johann Albrechti lastelastele Adolf Friedrich I-le ja Johann Albrecht II-le, kes valitsesid Mecklenburg-Schwerini aastast 1610 alates ühiselt.
Mecklenburg-Güstrow loodi kolmandat ja viimast korda 1621. aasta jagamisega, kui Johann Albrecht II sai Mecklenburgi Güstrowi osa. Aastal 1628 jäeti tema ja ta vend Schwerinis keiser Ferdinand II käsul oma hertsogkondadest ilma generalissimus Wallensteini kasuks. Ametlikult süüdistati hertsogeid Taani kuninga Christian IV salajases pooldamises, kui tegelikult anti Mecklenburg kompenseerimaks Wallensteini tohutuid kulusid keisrivägede kogumisel. Ta tegi oma residentsiks Güstrowi, kuid sellest hoolimata vallandati keisri poolt kuurvürstide survel kolm aastat hiljem, kui hertsogid Rootsi vägede toel taastati.
Mecklenburg-Güstrowi dünastia võttis endale endise Ratzeburgi piiskopkonna halduse pärast selle pöördumist luterlusse aastal 1554. 1648. aasta Vestfaali rahuga ilmalikustati piiskopkond lõplikult ja anti viimasele haldurile, hertsog Gustav Adolfile.
Gustav Adolfi surm aastal 1695 viis pärandivaidluseni Adolf Friedrich II ja Friedrich Wilhelm I vahel, mis viis Mecklenburg-Strelitzi loomiseni aastal 1701.
Mecklenburg-Güstrowi hertsogid
[muuda | muuda lähteteksti]- Albrecht VI 1480–1483
Güstrow oli taasühendatud Mecklenburg[-Schwerin]iga 1483–1520
- Albrecht VII 1520–1547
- Johann Albrecht I 1547–1556, poeg
- Ulrich III 1556–1603, vend
- Karl I 1603–1610, vend, hooldaja:
- Johann Albrecht II 1610–1628, üheskoos oma vennaga
- Adolf Friedrich I 1610–1621
- Albrecht von Wallenstein (dünastiaväline) 1628–1631
- Johann Albrecht II (taastatud) 1631–1636
- Gustav Adolf 1636–1695, poeg