Mine sisu juurde

Mati Kiirend

Allikas: Vikipeedia

Mati Kiirend (sündinud 30. septembril 1939 Tallinnas) on eesti insener ja dissident.

Ta sündis aastal 1939 Tallinnas töölisperekonnas, ema Ilse-Irene ja isa Alfred Kiirendi ainsa pojana. Isa hukati 18. oktoobril 1941 Tallinnas Patarei vanglas.

Kool ja töö
[muuda | muuda lähteteksti]
  • Õppis 1947–1955 Tallinna 2. Keskkoolis (Reaalkoolis).
  • õppis 1955–1958 Tallinna Mäetehnikumis (TMT viidi 1958 üle Kohtla-Järvele), 1958–1959 Kohtla-Järve Keemia-Mäetehnikumis, sai mäetehniku elukutse.
  • õppis 1959–1964 Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI), sai insener-energeetiku elukutse.
  • Töötas 1965–1974 Tallinna Soojus- ja Elektrijaamas (TSEJ), algul Tootmis-Tehnika Osakonnas (TTO) insener-konstruktorina, siis vanem režiimi-insenerina ja TTO asejuhatajana.
  • 1974 asus tööle reklaamikombinaadis KIPR valgusreklaami kunstnik-konstruktorina
  • Oli 1974–1979 meelsusvang nõukogude poliitlaagrites Perm 35 ja 37
  • Töötas 1980–1990 Kaubandusliku Reklaami Kombinaadis insener-konstruktorina, 1990–1992 aktsiaseltsis Fööniks reklaamiosakonna juhina.
  • 1992–2012 osaühingus Ortwil (trükikoda), reklaamiosakonna juhatajana.
Hobid: kirjakunst, kalligraafia, kujundustöö
[muuda | muuda lähteteksti]
  • Lõpetas 1970. aastal Tallinna Kultuuriülikooli juurde loodud Villu Tootsi Kirjakunsti Kooli kolmeaastase kursuse III lennu.
  • Osales 1987 Kalligraafide Koondise (Eesti Kalligraafia Selts) asutamiskoosolekutel.
  • Osales 1987–1990 KK kalligraafia näitustel.
  • Osales aktiivselt Kultuuriülikooli juures tekkinud poolpõrandaaluses nn Kõrvasügajate liikumises ja kujundas nende almanahhe.
Põrandaalune vastupanuliikumine
[muuda | muuda lähteteksti]
  • Põrandaalusesse vastupanuliikumisse lülitus aktiivselt 1960.aastate lõpul.
  • Osales Artem Juskevitši (1931–1982) juhtimisel koos Kalju Mätikuga (1932–2019) Eesti Demokraatliku Liikumine (EDL) programmdokumentide väljatöötamisel ja vormistamisel. 1972. aastal valminud EDL Programmi põhieesmärgiks oli Nõukogude totalitarismi kukutamine koostöös teiste ikestatud rahvastega ja Eesti iseseisvuse tingimusteta taastamine õigusliku järjepidevuse alusel.
  • Osales mahuka EDL Taktika ja Strateegia koostamisel, mis pidi kujunema nõukogudevastase vastupanuvõitluse praktiliseks käsiraamatuks.
  • Osales Kalju Mätiku juhtimisel originaalse salakirjasüsteemi SAMAS väljatöötamisel ja rakendamisel põrandaaluste gruppide omavahelise sidevahendina. Salakirja täiustamist on hiljem jätkatud. Teda on õpetatud sunnitöölaagrites ja praktilist sidet peetud Ukraina, Moldaavia (Rumeenia), Läti ja Gruusia dissidentidega.
  • Osales 1972. aastal ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile adresseeritud eesti rahva staatust puudutavate memorandumite (EDL ja ERR memorandum ÜRO Peassambleele) kooskõlastamisel ERR ja EDL esindajate poolt.
  • Teinud tõlkeid ja kaastööd mitmele illegaalsele väljaandele. Kunstiliselt kujundanud ja tehniliselt vormistanud Eesti Rahvusrinde häälekandjat Eesti Rahvuslik Hääl; EDL väljaandeid Eesti Demokraat ja venekeelseid Demokrat ja Demokrat Estonii; Moraalse Taassünni Liikumise väljaannet Luts Svobodõ.
Repressioonid
[muuda | muuda lähteteksti]
  • 13. detsembril 1974 vahistati KGB poolt süüdistatuna nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas ENSV KrK § 68 alusel
  • Viibis 10 kuud kohtueelsel eeluurimisel Patarei vanglas
  • 21.-31. oktoobril 1975 oli kohtualune nn Eesti demokraatide poliitilisel kohtuprotsessil koos teiste kohtualustega (Artem Juskevitš, Kalju Mätik, Sergei Soldatov, Arvo Varato) ja talle mõisteti 5 aasta pikkune vabadusekaotus range režiimiga laagris.
  • Aastatel 1975–1979 kandis karistust Permi oblasti range režiimiga poliitilistes vangilaagrites BC385/35 ja BC385/37
  • Vabanes 13. detsembril 1979 Tallinna Patarei vanglast, täpselt 5 aastat peale aresti.
  • Oli detsembris 1979 allutatud aastase administratiivse järelevalve alla nõudega end kord nädalas miilitsas registreerida, kodunt lahkumise keeluga kella 22.00–6.00 ja alkoholi kasutusega ühiskondlike asutuste külastamiskeeluga alates kella 19.00-st.
  • 12. juulil 1982 kuulati tunnistajana üle SKTB  Desintegraatori juhtivtöötajate vastu algatatud kriminaalasjas Johannes Hint poliitilise süüdistuse osas. (J. Hindi poliitiline traktaat “Mõningate XX sajandi ausate inimeste tragöödia” ilmus Aivars Krauklise varjunime all EDL põrandaaluses üllitises Eesti Demokraat 1973. a.)
  • 1984. aasta alguses kuulati KGB-s üle tunnistajana ukraina rahvuslase Valeri Martšenko vastu algatatud kriminaalasjas. (V. Martšenkoga oldi koos Permi 35. laagris.)
  • 1. novembril 1984 läbiotsimine ja ülekuulamine KGB-s tunnistajana Ukraina rahvuslase Appolon Bernitšuki vastu Leningradi KGB poolt algatatud kriminaalasjas nr. 63. Uuriti šifreeritud kirjavahetuse pidamist ja nõuti šifrite väljaandmist. (A. Bernitšukiga oldi koos permi 37. laagris.)
  • Rehabiliteeritud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 19. veebruari 1990 seaduse alusel.
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]

Pensionär. Abielus Malle Kiirendiga. Tütred Madli (1974-1998) ja Mari-Leen (1985). Tütar Ingrid (1965) esimesest abielust Enega. Kolme tütre isa, kolme lapselapse vanaisa ja kahe lapselapselapse vanavanaisa.

Kodulehed, blogid
[muuda | muuda lähteteksti]