Masters Tournament
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2018) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2018) |
Masters Tournament ehk The Masters on üks neljast elukutseliste golfi iga-aastasest suurturniirist, mis peetakse alati aprilli esimesel täisnädalal Augusta National golfiklubis Georgia osariigis USA-s.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mastersi turniirile pani aluse tuntud amatöör golfimängija Bobby Jones koos investeerimispankur Clifford Robertsiga. Pärast suurt slämmi 1930. aastal ostis Jones Augustas endise istanduse ning ehitas koostöös golfiväljakute arhitekti Alister Mackenziega Augusta Nationali väljaku. Esimene turniir peeti 1934. aastal Augusta National Invitationali nime all ning selle võitis Horton Smith. Esimese turniiri võitja auhinnaraha oli 1500 dollarit. Mastersi nime all mängitakse turniiri alates 1939. aastast ning see on ainuke golfi neljast iga-aastasest suurturniirist, mis toimub alati samal väljakul. Aastatel 1943–1945 turniiri II maailmasõja tõttu ei peetud ning väljakul kasvatati kalkuneid, et läbi selle toetada sõjas olevat riiki.
1960–1970
[muuda | muuda lähteteksti]Tõeliseks golfi suurturniiriks kasvas Masters 1960.–1970. aastatel, mil võitjatena domineeris suur kolmik: Arnold Palmer, Gary Player ja Jack Nicklaus. Üheskoos võitsid nad vahemikus 1960–1978 11 Mastersit. Gary Player Lõuna-Aafrika Vabariigist, kes võitis oma esimese Mastersi 1961. aastal, oli esimene Mastersi võitja väljastpoolt Ameerika Ühendriike. Oma viimase võidu Augusta väljakutel pälvis Player 1978. aastal ning ta on osa võtnud 52 Mastersist, mis on rohkem, kui keegi teine. 1975. aastal osales Mastersil esimene afro ameeriklane, Lee Elder, kuid alles 1990. aastal sai Augusta National golfiklubi liikmeks esimene mustanahaline mängija.
1980–2018
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1980–2000 võitsid mängijad väljastpoolt USA-d 11 Mastersi turniiri. Esimene eurooplane, kes võidutses Mastersil, oli Seve Ballesteros 1980. aastal. Jack Nicklausist sai aga 1986. aastal vanim mängija (Jack oli sel ajal 46-aastane), kes on Mastersi võitnud. See oli Jack Nicklausile 6. võit ning ta on läbi aegade enim Mastersil võidutsenud mängija.
1997. aastal võitis 21-aastaselt oma esimese Mastersi Tiger Woods. Tigeri esimese võidu tegi eriliseks ka tema tulemus, mis oli 12 lööki parem, kui teise koha võitjal ning see ületas senise Mastersi rekordi, mis oli püsinud 32 aastat ja on siiani kättesaamatu. Kokku on Tiger Woodsi kontol 4 Mastersi võitu millega ta jagab Arnold Palmeriga teist kohta.
2003. aastal võitis turniiri Mike Weir, kes oli esimene kanadalasest Mastersi võitja ning ka läbi aegade esimene vasakukäeline tšempion. Sellega sai alguse vasakukäeliste võitjate periood, sest vahemikus 2003–2014 võitsid vasakukäelised mängijad pooled 12 turniirist (Phil "Lefty" Mickelson kolmel korral ja Bubba Watson kahel korral).
Traditsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Auhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]2018. aasta Mastersi auhinnafond on 11 miljonit USA dollarit, millest võitjale kuulub 1,98 miljonit. Võrdluseks: esimese turniiri võitja Horton Smith sai auhinnaraha 1500 dollarit ning kogu esimese turniiri auhinnafond oli 5000 dollarit. Auhinnafond on väga kiiresti hakanud kasvama viimase 10–20 aasta jooksul. Veel 1986. aastal teenis Jack Nicklaus võitjana 144 000 dollarit, kuid alates 2001. aastast on auhinnafond kasvanud 5,4 miljoni dollarini.
Lisaks auhinnarahale kuulub Mastersi auhinnatraditsioonide hulka spetsiaalne roheline pintsak, mille paneb võitja õlgadele eelmise aasta võitja. Mängijad, kes on võinud Mastersi mitmel aastal järjest, saavad pintsaku õlgadele klubi presidendilt. See traditsioon algatati 1949. aastal ning pintsak saadakse esimese võidu puhul, millega märgitakse mängija saamist klubi auliikmeks. Aasta pärast esimest võitu peavad mängijad tagastama pintsaku klubile ning nad saavad seda kanda iga kord, kui külastavad klubi.
Võitjatele kuulub ka spetsiaalne kuldne medal ning nende nimi graveeritakse hõbedasele Mastersi karikale, mida hoitakse klubihoones. Lisaks võitja auhindadele on ka erinevad auhinnad iga päeva parima tulemuse löönud mängijale, hole in one'i, eagle'i ning albatrossi lööjatele.
Par-3 turniir
[muuda | muuda lähteteksti]Igal kolmapäeval, päev enne turniiri ametlikku algust peetakse 9 rajaga par-27 väljakul soojendusturniir, mille algatas Sam Snead 1960. aastal.
Mängijate kutsed
[muuda | muuda lähteteksti]Mastersi võit tagab eluaegse kutse osalemaks Mastersi turniiril ning samuti tagab see kutse teistele kolmele golfi suurturniirile järgneva 5 aasta jooksul. Kuna Mastersi algataja Bobby Jones oli amatöörmängija, siis saavad turniirile kutse ka erinevate regioonide parimad amatöörid. Samuti on USA amatööride võitjal au mängida koos eelmise aasta Mastersi võitjaga.
Esimene avalöök
[muuda | muuda lähteteksti]Iga turniiri esimese avalöögi au kuulub mõnele endisaegsele kuulsusele või kuulsustele (sel juhul lüüakse mitu avalööki). Traditsioon algatati 1963. aastal ning esimesteks lööjateks olid Jock Hutchison ja Fred McLeod. Viimastel aastatel on avalööki sooritanud Jack Nicklaus ja Gary Player ja kuni surmani 2016. aastal ka Arnold Palmer.
Rekordid
[muuda | muuda lähteteksti]Jack Nicklaus on enim turniire (6) võitnud mängija Mastersi ajaloos ning oma viimase võid sai ta 46 aasta ja 82 päeva vanuselt, mis teeb temast ka vanima võitja. Nicklaus on olnud ka enim kordi 10 parima seas (22 korda) ning jõudnud enim kordi kahele viimasele finaalpäevale (37 korda). Mastersi noorim võitja on Tiger Woods, kes oli 1997. aastal oma esimest Mastersit võites 21 aasta ning 104 päeva vanune. Samal aastal püstitas Tiger ka rekordi enim lööke alla raja (turniiri) pari (18 lööki), millega võrdse tulemuse tegi 2015. aastal Jordan Spieth. Hiina amatöörist Guan Tianlangist sai 2013. aastal noorim Mastersist osavõtja (14 aasta ja 168 päeva vanune võistluse avapäeval) ning ka noorim mängija, kes on jõudnud kahele viimasele finaalpäevale. Nick Faldo ja Greg Norman jagavad parima ühe päeva tulemuse rekordit, mis on 63 lööki ning enim birdie'sid on ühes ringis löönud Anthoni Kim, kes lõi 2009. aastal teises ringis 11 birdie't.
Mastersi võitjad
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Võitja | Riik | Tulemus | Võidu marginaal | Võitja auhinnaraha | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2018 | 1 980 000 | |||||
| 2017 | Sergio García |  Hispaania |
−9 | Playoff | 1 980000 | |
| 2016 | Danny Willett |  Inglismaa |
−5 | 3 strokes | 1 800 000 | |
| 2015 | Jordan Spieth |  USA |
–18 | 4 strokes | 1 800 000 | |
| 2014 | Bubba Watson (2) | USA |
−8 | 3 strokes | 1 620 000 | |
| 2013 | Adam Scott |  Austraalia |
−9 | Playoff | 1 440 000 | |
| 2012 | Bubba Watson | USA |
−10 | Playoff | 1 440 000 | |
| 2011 | Charl Schwartzel |  LAV |
−14 | 2 strokes | 1 440 000 | |
| 2010 | Phil Mickelson (3) | USA |
−16 | 3 strokes | 1 350 000 | |
| 2009 | Ángel Cabrera |  Argentina |
−12 | Playoff | 1 350 000 | |
| 2008 | Trevor Immelman | LAV |
−8 | 3 strokes | 1 350 000 | |
| 2007 | Zach Johnson | USA |
+1 | 2 strokes | 1 305 000 | |
| 2006 | Phil Mickelson (2) | USA |
−7 | 2 strokes | 1 260 000 | |
| 2005 | Tiger Woods (4) | USA |
−12 | Playoff | 1 260 000 | |
| 2004 | Phil Mickelson | USA |
−9 | 1 stroke | 1 117 000 | |
| 2003 | Mike Weir |  Kanada |
−7 | Playoff | 1 080 000 | |
| 2002 | Tiger Woods (3) | USA |
−12 | 3 strokes | 1 008 000 | |
| 2001 | Tiger Woods (2) | USA |
−16 | 2 strokes | 1 008 000 | |
| 2000 | Vijay Singh |  Fidži |
−10 | 3 strokes | 828 000 | |
| 1999 | José María Olazábal (2) | Hispaania |
−8 | 2 strokes | 720 000 | |
| 1998 | Mark O'Meara | USA |
−9 | 1 stroke | 576 000 | |
| 1997 | Tiger Woods | USA |
−18 | 12 strokes | 486 000 | |
| 1996 | Nick Faldo (3) | Inglismaa |
−12 | 5 strokes | 450 000 | |
| 1995 | Ben Crenshaw (2) | USA |
−14 | 1 stroke | 396 000 | |
| 1994 | José María Olazábal | Hispaania |
−9 | 2 strokes | 360 000 | |
| 1993 | Bernhard Langer (2) |  Saksamaa |
−11 | 4 strokes | 306 000 | |
| 1992 | Fred Couples | USA |
−13 | 2 strokes | 270 000 | |
| 1991 | Ian Woosnam |  Wales |
−11 | 1 stroke | 243 000 | |
| 1990 | Nick Faldo (2) | Inglismaa |
−10 | Playoff | 225 000 | |
| 1989 | Nick Faldo | Inglismaa |
−5 | Playoff | 200 000 | |
| 1988 | Sandy Lyle |  Šotimaa |
−7 | 1 stroke | 183,800 | |
| 1987 | Larry Mize | USA |
−3 | Playoff | 162 000 | |
| 1986 | Jack Nicklaus (6) | USA |
−9 | 1 stroke | 144 000 | |
| 1985 | Bernhard Langer | Saksamaa |
−6 | 2 strokes | 126 000 | |
| 1984 | Ben Crenshaw | USA |
−11 | 2 strokes | 108 000 | |
| 1983 | Seve Ballesteros (2) | Hispaania |
−8 | 4 strokes | 90 000 | |
| 1982 | Craig Stadler | USA |
−4 | Playoff | 64 000 | |
| 1981 | Tom Watson (2) | USA |
−8 | 2 strokes | 60 000 | |
| 1980 | Seve Ballesteros | Hispaania |
−13 | 4 strokes | 55 000 | |
| 1979 | Fuzzy Zoeller | USA |
−8 | Playoff | 50 000 | |
| 1978 | Gary Player (3) | LAV |
−11 | 1 stroke | 45 000 | |
| 1977 | Tom Watson | USA |
−12 | 2 strokes | 40 000 | |
| 1976 | Raymond Floyd | USA |
−17 | 8 strokes | 40 000 | |
| 1975 | Jack Nicklaus (5) | USA |
−12 | 1 stroke | 40 000 | |
| 1974 | Gary Player (2) | LAV |
−10 | 2 strokes | 35 000 | |
| 1973 | Tommy Aaron | USA |
−5 | 1 stroke | 30 000 | |
| 1972 | Jack Nicklaus (4) | USA |
−2 | 3 strokes | 25 000 | |
| 1971 | Charles Coody | USA |
−9 | 2 strokes | 25 000 | |
| 1970 | Billy Casper | USA |
−9 | Playoff | 25 000 | |
| 1969 | George Archer | USA |
−7 | 1 stroke | 20 000 | |
| 1968 | Bob Goalby | USA |
−11 | 1 stroke | 20 000 | |
| 1967 | Gay Brewer | USA |
−8 | 1 stroke | 20 000 | |
| 1966 | Jack Nicklaus (3) | USA |
0 | Playoff | 20 000 | |
| 1965 | Jack Nicklaus (2) | USA |
−17 | 9 strokes | 20 000 | |
| 1964 | Arnold Palmer (4) | USA |
−12 | 6 strokes | 20 000 | |
| 1963 | Jack Nicklaus | USA |
−2 | 1 stroke | 20 000 | |
| 1962 | Arnold Palmer (3) | USA |
−8 | Playoff | 20 000 | |
| 1961 | Gary Player | LAV |
−8 | 1 stroke | 20 000 | |
| 1960 | Arnold Palmer (2) | USA |
−6 | 1 stroke | 17 500 | |
| 1959 | Art Wall, Jr. | USA |
−4 | 1 stroke | 15 000 | |
| 1958 | Arnold Palmer | USA |
−4 | 1 stroke | 11 250 | |
| 1957 | Doug Ford | USA |
−5 | 3 strokes | 8750 | |
| 1956 | Jack Burke, Jr. | USA |
+1 | 1 stroke | 6000 | |
| 1955 | Cary Middlecoff | USA |
−9 | 7 strokes | 5000 | |
| 1954 | Sam Snead (3) | USA |
+1 | Playoff | 5000 | |
| 1953 | Ben Hogan (2) | USA |
−14 | 5 strokes | 4000 | |
| 1952 | Sam Snead (2) | USA |
−2 | 4 strokes | 4000 | |
| 1951 | Ben Hogan | USA |
−8 | 2 strokes | 3000 | |
| 1950 | Jimmy Demaret (3) | USA |
−5 | 2 strokes | 2400 | |
| 1949 | Sam Snead | USA |
−6 | 3 strokes | 2750 | |
| 1948 | Claude Harmon | USA |
−9 | 5 strokes | 2500 | |
| 1947 | Jimmy Demaret (2) | USA |
−7 | 2 strokes | 2500 | |
| 1946 | Herman Keiser | USA |
−6 | 1 stroke | 2500 | |
| 1943–1945: turniir jäi ära II maailmasõja tõttu | ||||||
| 1942 | Byron Nelson (2) | USA |
−8 | Playoff | 1500 | |
| 1941 | Craig Wood | USA |
−8 | 3 strokes | 1500 | |
| 1940 | Jimmy Demaret | USA |
−8 | 4 strokes | 1500 | |
| 1939 | Ralph Guldahl | USA |
−9 | 1 stroke | 1500 | |
| 1938 | Henry Picard | USA |
−3 | 2 strokes | 1500 | |
| 1937 | Byron Nelson | USA |
−5 | 2 strokes | 1500 | |
| 1936 | Horton Smith (2) | USA |
−3 | 1 stroke | 1500 | |
| 1935 | Gene Sarazen | USA |
−6 | Playoff | 1500 | |
| 1934 | Horton Smith | USA |
−4 | 2 strokes | 1500 | |
Mitmekordsed võitjad
[muuda | muuda lähteteksti]| Mängija | Kokku | Aastad |
|---|---|---|
| Jack Nicklaus| USA
|
6 | 1963, 1965, 1966, 1972, 1975, 1986 |
| Arnold Palmer| USA
|
4 | 1958, 1960, 1962, 1964 |
| Tiger Woods| USA
|
4 | 1997, 2001, 2002, 2005 |
| Jimmy Demaret| USA
|
3 | 1940, 1947, 1950 |
| 'Sam Snead| USA
|
3 | 1949, 1952, 1954 |
| Gary Player| LAV
|
3 | 1961, 1974, 1978 |
| Nick Faldo| Inglismaa
|
3 | 1989, 1990, 1996 |
| Phil Mickelson| USA
|
3 | 2004, 2006, 2010 |
| Horton Smith| USA
|
2 | 1934, 1936 |
| Byron Nelson| USA
|
2 | 1937, 1942 |
| Ben Hogan| USA
|
2 | 1951, 1953 |
| Tom Watson| USA
|
2 | 1977, 1981 |
| Seve Ballesteros| Hispaania
|
2 | 1980, 1983 |
| Bernhard Langer| Saksamaa
|
2 | 1985, 1993 |
| Ben Crenshaw| USA
|
2 | 1984, 1995 |
| José María Olazábal| Hispaania
|
2 | 1994, 1999 |
| Bubba Watson| USA
|
2 | 2012, 2014 |