Masstootmine
Masstootmine ehk hulgitootmine on samalaadse toodangu pidev valmistamine suures koguses.[1]
Masstootmise meetodil on võimalik toota kaupa madala tükihinnaga. Tootmine toimib põhimõttel: mida rohkem toodetakse, seda väiksemaks kujuneb tükihind.[2] Kasutatakse ühtset standardkujundust, et tooted oleksid ühesugused. Tavaliselt kasutatakse tootmisel konveierlinti, kus tootmisprotsess toimub samm-sammult.[3] Masstoodetud kaubad on täpse valmistamise ja identsete osade kaudu standarditud. Tootmisviisi iseloomustav suur kaubamaht saavutatakse mehhaniseerituse kaudu. Materjalid läbivad tootmisetapid, mis on täpselt kavandatud. Lisaks iseloomustab masstootmist tööjaotus ja põhjalik järelevalve, et tagada hea kvaliteet. Masstootmine vajab masstarbimist, et tootmisviis end ära tasuks.[4]
Masstootmise kujunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Masstootmise areng sai alguse Inglismaal 18. sajandil tööstusrevolutsiooni käigus, kus inimtööjõud asendati suures osas masinatega. Uute leiutiste kasutuselevõtmine tekstiilitööstuses ja aurumootori leiutamine võimaldasid tootmiskulusid vähendada, kasutades tootmises masinaid.[2] Inglismaalt jõudis mehhaniseeritud tootmine Ameerika Ühendriikidesse. Kuna just seal täiustati järjest enam mitmete identsete osade valmistamist ja kokkupanemist valmistoodeteks, siis hakati seda tootmissüsteemi kutsuma Ameerika süsteemiks.[4] Mõned selle süsteemi eestvedajatest olid Eli Whitney, Samuel Colt ja Cyrus McCormick.[5] Whitney relvavabrikus kasutati kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu toote väljatöötamiseks ja süsteemide väljamõtlemiseks, aga standardseid komponente tootis ja pani kokku kvalifitseerimata tööjõud – inimesed, kes olid varem töötanud enamasti põllumajanduses.[6] 19. sajandi keskel leiutas McCormick teraviljalõikuri, mille abil oli võimalik põlluharijatel koristada varasemast kaks korda suurem saak. Need varased leiutised nõudsid siiski oskuslikke töötajaid, kes olid võimelised erinevad osad omavahel kokku panema. Tõeline masstootmine algas siis, kui osad olid täielikult vahetatavad.[5] 19. sajandi kolmandas veerandis kasutati Ameerika süsteemi väikeste relvade, kellade, õmblusmasinate ja paljude muude tööstuslike toodete valmistamiseks.[4]
Henry Ford
[muuda | muuda lähteteksti]
Henry Fordi loetakse tänapäevase masstootmise algatajaks. 1913. aastal võttis ta Fordi tehases kasutusele liikuva konveierlindi hooratta magneetode kokkupanekuks. Sellega lühenes ühe magneeto kokkupaneku aeg 18 minutilt 5 minutile.[2] Ajavõit ajendas Fordi kasutama sama tehnikat šassii kokkupanekul. Fordil õnnestus inimtööaega vähendada, selle kaudu langes toote hind ja autod said ka tavalisele inimesele kättesaadavaks.[4] Fordi edu järel hakkas tööstuses masstootmise põhimõte levima nii Ameerikas kui ka Euroopas. Seeläbi suurenes tootmise produktiivsus, mis iseloomustas 20. sajandit, ning tagas kõrgemad elustandardid tööstusmaades.[2]
Masstootmise mõjud
[muuda | muuda lähteteksti]Võrreldes varasemaga muutis masstootmine töökorraldust. Tööülesanded olid vähe jaotatud ja neid täitsid kvalifitseerimata töötajad, suurema osa tööst tegi ära masin. Tootmisettevõtted kasvasid nii suureks, et nende käigushoidmiseks oli vaja palju juhatajaid ja järelevaatajaid. Masstootmise kaudu hakkas selgemalt populaarsust koguma rahvusvahelise tööjaotuse trend: uued suured tehased vajasid toormaterjali välismaalt, seega kujunes välja olukord, et mõned riigid olid toormaterjali eksportijad ja valmistoote importijad ning vastupidi. 1970. ja 1980. aastatel hakkasid peamiselt Aasia ja Lõuna-Ameerika, seni põllumajandusega tegelenud ja valmistooteid importinud riigid, muutuma tööstusriikideks. Konveierlindi ääres vajaminev oskus oli kergesti õpitav ning elamistingimused arengumaades nii kasinad, et inimeste töötasu oli võimalik hoida väiksem kui vanemates tööstusriikides. Mitmed tootjad Ameerikas ja mujal hakkasid kasutama allhankeid, mis seisnes selles, et tooted pandi kas osaliselt või tervikuna kokku teistes (arengu)maades.[4]
Eesti esimesed suurtööstusettevõtted
[muuda | muuda lähteteksti]Tööstusrevolutsiooni käigus rajati mitmeid suurtööstusettevõtteid Eestisse geopoliitilise asendi tõttu. Tallinna, Narva ja Pärnu sadamad olid ühendatud raudtee kaudu Moskva, Peterburi ja Kesk-Venemaa tööstusrajoonidega ning seega mängis Eesti Venemaa väliskaubanduses olulist rolli. Eestis asusid imporditava ja eksporditava tooraine töötlemise ettevõtted, tootmine oli Eestis kasulikum kui Venemaal, kuna transpordikulud ei olnud nii suured. Eesti esimene tööstuslik ettevõte Kreenholmi Manufaktuur rajati 1857. aastal. Algul polnud tootmine mehhaniseeritud, kuid järk-järgult asendati käsiteljed mehaanilistega. 1890. aastatel olid Eestis tähtsamateks tööstusharudeks töötlev masina-, puidu-, mineraalainete, metalli- ja tekstiilitööstus ning paberi- ja tselluloositööstus.[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti keele seletav sõnaraamat". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 26.11.2014.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 William K. Holstein. "Mass Production". Encyclopædia Britannica (inglise). Vaadatud 27.11.2014.
- ↑ "Mass Production". Science Clarified (inglise). Advameg, Inc. Vaadatud 28.11.2014.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Mass Production" (inglise). Willamette University. Vaadatud 27.11.2014.
- ↑ 5,0 5,1 "Mass Production" (inglise). Dictionary of American History. Vaadatud 27.11.2014.
- ↑ "Mass production". The Economist (inglise). 2009. Vaadatud 27.11.2014.
- ↑ Maie Pihlamägi (2002). "Eesti majanduse arengulugu 1940. aastani". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 28.11.2014.